Looterakud võivad närvisüsteemi kaitsta Alzheimeri tõve eest.
Poja DNA kolib ema ajju
1. oktoober 2012, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese kehas liigub pidevalt rakke emalt lootele ja vastupidi, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Veres ja luudes püsivad järglase rakud aastakümneid. Need võivad naise keha turgutada ja soodustada kudede uuenemist, mõnikord aga vallandavad hoopis autoimmuunseid haigusi.
Emastel närilistel rändavad looterakud ka ajju. Inimesel polnud seda seni teada.
Seattle´i Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadlased võtsid ajukoe proove eri vanuses surnud naistelt ja otsisid sealt Y-kromosoomis leiduvat pärilikkusainet.
Meestele iseloomulikku DNAd leidus 63 protsendil naistest ja väga erinevates ajuosades.
Ajule mõjuva võõra DNA kohta ei oska bioloogid veel midagi arvata. Mõned uuringud on näidanud, et suur arv rasedusi suurendab Alzheimeri tõppe jäämise riski. Seetõttu kontrollisid uurijad ajuproove ka selle haiguse esinemise suhtes.
Viiekümne üheksast naisest oli Alzheimeri tõve märke kolmekümne kolmel. Kuid üllataval kombel oli kõige rohkem mehe DNAd tervete naiste ajus.
Seetõttu võib oletada, et meessoost loote rakud kaitsevad naisi närvisüsteemi hävitavate haiguste eest.
Hiirtel on näidatud, et looterakud suudavad liikuda südamesse ja arenevad seal südamelihasrakkudeks kiirendades kahjustatud koe taastumist. Samasugune parandamismehhanism võib esineda ka inimese närvisüsteemis.
Uurimus ilus ajakirjas PLoS ONE.