Toitumisteadlane Mai Maser: igaks olukorraks oma jook

FOTO: SCANPIX

Toitumisteadlane Mai Maser selgitab, et ei ole olemas häid ja halbu jooke, sest igal joogil on tasakaalustatud menüüs oma koht. Oluline on aga jälgida koguseid, kuna ükski liialdus ei ole tervisele hea.

Mai Maser

FOTO: Erakogu

Vedelik on organismile eluliselt vajalik, kuna vee keskkonnas toimub seedimine, vajalike ainete imendumine ning jääkide väljaviimine. Inimese kehakaalust moodustab vesi ligikaudu 60 – 65 protsenti ning ilma veeta suudab inimene elada vaid paar päeva.

Jah, vesi on meile eluliselt oluline, kuid lisaks veele on terve rida erinevaid jooke, mis pakuvad meile maitseelamusi ja toovad igapäevasesse menüüsse vaheldust. Erinevatesse olukordadesse sobivad erinevad joogid, tuleb ainult jälgida, et kõike tarbitakse mõõdukalt, sest ükski liialdus ei ole tervisele kasulik.

Vesi – parim janukustutaja

Täiskasvanud inimese päevane vajalik veekogus on 28-38 milliliitrit kehakaalu kilogrammi kohta. See on ligikaudu 2 - 3,5 liitrit, millest toiduga saadakse päevas keskmiselt 1 - 1,5 liitrit vett, rasvade oksüdatsioonist tekib umbes 300 - 350 ml vett ning täiendavalt toidule on soovitav juua 1 - 1,6 liitrit vett päevas (6-8 klaasi). Need, kellele maitseb supp ja kes söövad 5 peotäit puu- ja köögivilju, saavad toiduga rohkem vett ja siis kulub ka veeklaase vähem.

Mineraalvesilooduslikult puhas ja happeline jook

Veidi soolakas looduslik mineraalvesi maitseb eriti hästi suurest higistamisest tulnud janu korral, kuna organism on kaotanud mineraalsooli. Meeles tuleks pidada, et regulaarne mineraalveega liialdamine ei ole hea, kuna nendes on erinev soolade hulk. Kuigi veest imendub umbes veerand seal olevast mineraalist, võiks jääda joomisel pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt milliseid mineraalaineid vesi sisaldab ja siis teha oma valik. Samuti ei ole soovitav mineraalvett anda alla seitsme aastastele lastele, kuna on oht, et nii väikesed lapsed saavad mineraalaineid rohkem, kui nende organismil vaja on.

Tee ja kohv - naudingujoogid

Teed on üldiselt joodud mõnusa aroomi ja soojust andva mõju tõttu. Kuigi viimasel ajal on järjest populaarsemaks muutumas jahutavat efekti pakkuvad jääteed. Eestis joovad eakad rohkem teed, kui noored. Kui looduslikud ürditeed kõrvale jätta, siis kõige rohkem juuakse musta ja rohelist teed. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Kõige kvaliteetsemaks peetakse purustamata teelehest valmistatud teed.

Rohelise tee lehed on eelnevalt aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud nagu mustal teel. Rohelise tee puhul tuuakse enim esile selle tervislikke omadusi, näiteks mõju ainevahetusele, antioksüdantide positiivset mõju enneaegsele vananemisele ja erinevatele haigustele. Rohelisel teel peaks laskma tõmmata maksimaalselt kolm minutit, et vältida joogi muutumist liiga mõrkjaks. Osa roheliste teede puhul piisab aga lausa 30 sekundist.

Täiskasvanud inimene võiks päevas juua 2-4 tassi teed. Teel on kohviga võrdselt ergutav toime. Õhtuseks nautimiseks sobib hästi punase rooibose tee, mis ei sega und,  kuna ei sisalda ergutavat teiini.

Kohv – pool kohvijoomise mõnust tuleb aroomist. Sageli kuulub see lahutamatu osana hommikurituaalide hulka ja aitab reipana püsida pikale veninud tööpäevadel.  Kui kohv maitseb, siis võib seda rahulikult lubada endale 2-3 tassi päevas. Kes aga armastab rohkem juua, sellel tuleks arvestada ka kofeiini kõrvaltoimetega nagu näiteks südamepekslemine, unehäired ja närvilisus.

Karastusjoogid – sobivad vahelduseks

Karastusjoogid sobivad rohkem mõnulemiseks. Paljude inimeste pidulaualt ei puudu karastusjoogid. Neid ei pea endale keelama, kuid tuleb osata piiri pidada, kuna karastusjoogid sisaldavad suhkrut. Eesti toidusoovituste põhjal ei tohiks lastel ja väikese energiavajadusega täiskasvanutel (alla 1900 kcal päevas) sahharoosist saadava suhkru osa toiduenergiast ületada 10 protsenti, arvutuslikult on see umbes 50 grammi. Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat sisaldab 27 grammi suhkrut, ka klaas mahla sisaldab keskmiselt sama palju suhkrut. Lapsed on suurimad maiasmokad ja nende  päevad võivad muutuda liiga suhkrurohkeks!

Kuid  kui magus jook meeldib, siis liigse suhkru vältimiseks võib valida suhkruasendajaga karastusjoogi. Väga hea on looduslik suhkruasendaja stevia lehtedest valmistatud steviosiidi kujul. Joogi maitset see ei muuda ja samuti ei ole vaja karta liigset suhkrukogust.

Toiduainete märgistamise süsteemis  (GDA) on suhkrut sisaldavatel kaupadel toodud eraldi välja suhkru sisaldus teatud portsjoni kohta ning mitu protsenti see moodustab päevasest kogusest. Selle järgi on lihtne arvutada endale sobiv kogus.

Üldiselt on magus jook on  maiustamiseks ja igapäevasesse menüüsse vahelduse toomiseks.

Mahl ja mahlajoogid – rohkem toiduks kui joogiks

Mõlemad on tervislikud vitamiinide, antioksüdantide, süsivesikute ja mineraalainete sisalduse poolest. Kuid paljudele üllatuseks võib mahlas olla sama palju suhkrut kui karastusjookides. Osa mahlade puhul isegi rohkem. Eriti palju lisatakse suhkrut nektaritele ja mahlajookidele. Seega on soovitav juua täismahla ja sellest ise vastavalt maitsele lahjem jook valmistada.

Köögiviljamahlade toiduenergia on poole väiksem kui puuviljadel või marjadel, sest nendes on vähe suhkruid. Köögiviljamahlad sisaldavad rohkesti mikrotoitaineid ja pigmente lükopeeni ning beetakaroteeni, mida on eriti tomati- ja porgandimahlas. Köögiviljamahlad ergutavad seedeelundite tegevust, olles vajalikud seedetegevuse korrashoidmisel.

Energiajoogid – harva joomiseks

Energiajoogid sisaldavad suhkrut ja umbes sama palju kofeiini, kui üks tass kohvi (80-90 mg), aga kofeiinisisaldus võib olla ka oluliselt suurem. Seetõttu tuleks alati lugeda hoolega joogi koostisosi ja samuti jälgida joodud koguseid.

Energiajook ei ole laste jook. Mida noorem ja ebaküpsem on organism, seda enam tuleb  vältida liigset toniseerimist. Laste närvisüsteem on veel ebaküps ja energiajoogid võivad põhjustada ülemäärast erutuvust, südamepekslemist ja unehäireid. Samuti ei tohiks energiajooke juua koos alkoholiga, kuna koos tarbides suurenevad joobenähud.

Tagasi üles