Miks on pereteemalised foorumid emadele nii olulised?

FOTO: SCANPIX

Facebooki beebigruppide kõrval on veel suuremagi kasutajaskonnaga erinevad pereteemalised foorumid, kus aktiivsed liikmed käivad igapäevaselt kirjutamas ja lugemas ning seda mitte vaid lastega seotud teemadel.

Suuremateks perefoorumiteks Eestis on Perekool, Pereklubi, Perefoorum ja Nupsu. Kahe foorumi aktiivsed kasutajad selgitasid, miks see neile nii väga meeldib.

Kahe lapse ema, 23-aastane Kristina rääkis muiates, et kuigi see kõlab väga morbiidselt, siis pidi selleks keegi surema, et ta avastaks foorumimaailma. «Pealtnägija rääkis loo sellest, kuidas üks neiu pöördus foorumisse oma mure ja enesetapumõtetega ning sai vastuseks, et peakski end ära tapma. Kogu lugu oli minu jaoks nii uskumatu, et hakkasin pereteemalistest foorumitest seda õelust otsima,» selgitas ta. «Sattusin ühte pisemasse foorumisse ja õelust ei leidnud. Kuna olin ise samal ajal rase, oli tore lõpuks kellegagi rääkida kõigest sellest, mis on esmarasedale oluline. Aja jooksul hakkasin ringi vaatama ka muudes teemades ning kuidagi sai minust põhiline targutis.»

Kristina on enda sõnul viimaste aastatega nii palju muutunud, et nüüdseks on muutunud ka need põhjused, miks ta jätkuvalt foorumit külastab. Alguses tundis ta suurt vaimustust, käis teiste postitusi lugemas, kirjutas vastuseid ja algatas tihti uusi teemasid. «Mis puudutab rasedust ja lastega seonduvaid teemasid, siis praktilist abi oli palju,» tunnistas ta. «Ühe värske ema arsenalis on kõige sagedasemaks küsimus: «Kas see on normaalne?» Päris lohutav on saada kinnitust, et on.»

Lastega seotud tõsisemate murede korral on ta märganud, et foorum võib vahel olla väga heaks niidiotsaks, sest kui esialgu ei oskagi ise kuskilt lisainfot otsida, siis kellegi teise vastuse abil võib leida märksa usaldusväärsemat infot. Kristina enda sõnul teiste naiste arusaami või õpetusi pimesi ei usalda ning eelistab teavet kontrollida.

«Ma ei häbene öelda ka seda, et see nii-öelda kitsam sisering on raskematel aegadel olnud toeks nii vaimselt kui materiaalselt,» nentis ta. «Oma võimaluste piires olen ma üritanud seda ka teistele pakkuda. Ma olen arvutiekraani taga korduvalt nutnud, elades kaasa teiste headele ja halbadele seikadele.»

Erineva iseloomuga foorumikasutajaid on palju

«Tegelikult on foorumid umbes nagu kool, kus igaühel on oma vaikimisi staatus,» tutvustas ta paljudele varjatud foorumi siseelu. «Mõni on foorumi suurkuju, kelle öeldut reeglina ei vaidlustata. Vahel õiglaselt, vahel mitte. On need, kes alati teistega kaasa jooksevad. Need, keda ignoreeritakse. Ja need, kelle postituste puhul ollakse alati valmis, et sealt võib tulla valdavale arvamusele tugevamalt vastanduvat. Kuna suurem seltskond üritab pigem kokku hoida, on vahel raske arendada diskussiooni, mis ei haavaks kellegi tundeid. Lõpuks kõik solvuvad, sest kuskil on keegi, kes pole nendega nõus. Nendel momentidel ei tea ma ise ka, miks ma ikka veel igapäevaselt lugemas käin, sest tegelikult armastangi ma pigem neid sügavamaid diskussioone ja pilguheite teiste inimeste maailmavaadetesse. Loobumast takistab mind käputäis armsaks saanud inimesi.»

Tänu foorumile on naine leidnud endale kaks väga lähedast sõpra, kellega suhtleb peaaegu igapäevaselt. Uutest sõpradest elab ta küll väga kaugel, kuid see ei takista siiski aeg-ajalt kokku saamast. «Üleüldises mõttes saan ma olla õnnelik, et minu ümber on väga palju olulisi inimesi, kellega saan peaaegu kõigest rääkida. Foorumisse tulekut kannustas küll kindlasti see, et noori pereinimesi minu suhtlusringkonnas polnud ja kuigi kõik minu varasemad sõbrad olid alati lahkelt valmis neil teemadel arutlema, on nende maailm ja arusaamad lastest ja pereasjadest siiski mõnevõrra teistsugused,» märkis ta.

Perefoorumites on naisi, kes kirjutavad oma elust väga avameelselt. Kristina nentis, et ta valib hoolikalt, mida endast avaldab, kuigi ta kipub mõne meelest olema ülemäära aval ka väljaspool internetti. «Teoreetiliselt võin ma kõikidest teemadest rääkida, ka seksist ja suhetest,» ütles ta. «Konkreetselt sellest, mida me mehega voodis teeme või ei tee, ei räägi ma kunagi kellelegi. See jääb minu ja mehe vahele. Neid asju, mida ma ei taha, et keegi lähedastest teaks, ei kirjuta ma kunagi ka foorumisse. Kui ma midagi ütlen, olen valmis oma sõnade taga ka reaalses elus seisma. Eales ei tea, mil keegi satub peale su kogemata lahti jäänud foorumiaknale.»

Anonüümseks jääda soovinud 30aastane kolme lapse ema kuulis Perekooli foorumist sõbranna käest juba siis, kui tal polnud veel lapsigi. Oma sõna ütles ta sekka esimest last oodates, kuigi Perekooli külastav seltskond hakkas talle enamasti vastu. Peagi loodi Pereklubi, kuhu mitmed kasutajad hea meelega «üle kolisid». «Sinna olengi põhiliselt püsima jäänud, kuigi vahepeal mõned aastad pärast teise poja sündi ei käinud seal üldse, sest polnud enam millestki rääkida ja titeteema oli end vahepeal ammendanud,» selgitas naine.

Kuigi nüüdseks on naisel kolm last ja põletavaid küsimusi seoses lapse tervise või toitmise teemal ei ole, ei ole ta huvi foorumis käimise vastu kuhugi kadunud. «Ikka on ju tore näha, et kellelgi on samad mured või rõõmud,» märkis ta. «Teistega enam otseselt abi polegi vaja olnud, lihtsalt käin ja loen, kuidas samavanad sõbrad kasvavad ja toimetavad. Pereklubis on enamjaolt meeldiv seltskond ja paljud inimesed on saanud sõbraks ka reaalelus. Eriti need vanemad kasutajad, kes kohe Pereklubi algusajal sinna tulid, uuema seltskonna tegemistel ei viitsi enam silma peal hoida,» tunnistas ta.

Oma kaks parimat sõbrantsi leidiski naine juba Perekoolist. Sellest on nüüd möödunud üle seitsme aasta. «Ilma nendeta ei kujutaks oma elu enam ettegi! Lisaks olen saanud päris palju väga häid tuttavaid, kellega nüüd suhtlemegi ainult päriselus, mitte foorumi vahendusel,» selgitas ta.

Intiimsuhetest kolme lapse ema foorumis kunagi kirjutada ei taha, sest see peaks naise sõnutsi jääma vaid mehe ja naise omavaheliseks teemaks. Seetõttu võtabki ta enamasti sõna vaid lastega seotud või üldistel teemadel ning isiklikke asju võõrastega ei jaga.

Foorumis jagatavatesse nõuannetesse suhtub naine skeptiliselt ning ise lähtub laste kasvatamisel eelkõige arsti nõuannetest. «See, et toimetaks kogu elu ja kasvataks lapsi ainult foorumiõpetuste järgi, on minu jaoks absurd,» ütles ta. «Endal peab pea otsas olema ja igaüks kasvatab oma lapsi ikka täpselt nii, nagu ise õigeks peab. Teistelt võib saada ainult suunavaid juhiseid või nõuandeid, aga otsus tuleb alati ikka endal langetada.»