Inimeste esimeseks reaktsiooniks on koostööd teha. Alles järelemõtlemine muudab meid isekaks, näitasid Harvardi ülikooli psühholoogid.
Vaistlikult tegutsedes teeme head
20. september 2012, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Rand värbas internetis tuhandeid vabatahtlikke ja moodustas neist neljaliikmelised rühmad, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Iga inimene sai väikese rahasumma – 40 USA senti. Seejärel pidi igaüks otsustama, kas jätab raha endale või paneb mingi osa rühma ühiskassase. Uurija lubas mängu lõpus selles olev summa kahekordistada ning jaotada inimeste vahel ära.
Mängureeglid olid koostatud nii, et need võisid tekitada ahnust. Ihnuskoi, kes jättis kogu raha endale, võis heldete rühmakaaslaste abil ühiskassast saada juurde rohkem, kui tal oli alguses. Samas oli ka koostöö vajalik, kui keegi sentigi ära ei andnud, ei teeninud keegi midagi juurde.
Rand soovis teada, kas inimeste esimene reaktsioon on isekas või soovivad nad koostööd teha. Selleks jälgis ta tähelepanelikult, kui kiiresti vabatahtlikud otsuseid tegid. Tuli välja, et kiiresti mõtlemine pani inimesed koostööd tegema.
Nobedad otsustajad olid isetumad ja andsid ühiskassasse suurema osa. Need, kes jäid pikalt mõtlema, muutusid kitsiks.
Seejärel sundis uurija aeglasi katsealuseid kiiremini otsustama ning kiire mõtlemisega inimesi aru pidama. Tulemused olid samasugused – kiired otsustajad soovisid teha koostööd ja mõtlema jääjad muutusid isekaks.
Randi sõnul näitasid katsed, et hoolikal planeerimisel oma varjuküljed. Pikk kaalumine võib inimesed väga isekaks muuta.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.