Kui sooline võrdõiguslikkus ühiskonnas tõuseb, siis keskenduvad mehed partnerivalikul vähem naise noorusele ja ilule ning naised huvituvad vähem rikastest ning võimukatest meestest.
Millal ei hooli mehed enam ilust ja naised varast?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
18. september 2012, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed jahivad ilu ja noorust, kuid naised rikkust ja staatust – arengupsühholoogid on juba mõnda aega väitnud, et need üldised eelistused on universaalsed ja põhinevad bioloogial, vahendab healthland.time.com. Uus uuring näitab aga, et see ei pruugi olla n-ö kivisse raiutud: kui mehed ja naised on majanduslikult võrdsemad (mis puutub võimukusse ja majanduslikku vabadusse), siis kipuvad need eelistused kaaslase valikul vähenema.
Idee evolutsiooniteooria taga on lihtne: bioloogiliselt on sperma odav (keskmiselt toodab mees sekundis 1500 spermi). Vastukaaluks on aga munarakud kallid, sest igal naisel on neid piiratud arv ja neid vallandub tavaliselt kuus vaid üks. Siia lisandub veel tõik, et naine kannab rasedust üheksa kuud, aga mehe panus lapse saamisesse piirdub esialgu kõigest mõne minutiga, mis kulub eostamisele.
Arengupsühholoogide selgitusel ongi seetõttu naised seksuaalpartnerit otsides tunduvalt valivamad ning nad kipuvad eelistama neid, kel on piisavalt ressursse, mida panustada oma laste kasvatamisesse. Mehed seevastu võivad endale lubada seda, et nad ei ole nii pirtsakad. Nad hoolivad palju vähem sellest, kas naine suudab pere eest majanduslikult hoolt kanda ning keskenduvad välistele märkidele, mis annavad teada, kui viljakas naine on. Nendeks märkideks on noorus ning näojoonte sümmeetrilisus, mida seostatakse ilu ning hea tervisega.
Mainitud eelistused partnerivalikul olid mõistetavad siis, kui inimkond oli veel lapsekingades, mõjutades alateadlikult inimeste teadlikke ihasid - kuid maailm on suuresti muutunud nüüd, kui inimesed ei ela enam koobastes. Seetõttu soovisidki Briti teadlased Yorki ülikoolis teada saada, kas tänapäeva ühiskonnas, kui naistel on võimalus rohkem teenida ning olla meestega võrdväärne, on need faktorid muutunud või mitte.
Ajakirjas Psychological Science avaldati uuring, milles teadlased vaatlesid kahte suurt inimgruppi. Üks uuring viidi läbi 1980ndate lõpus ja see hõlmas 8953 inimest 37 erinevast kultuurist. Teine uuring tehti hiljuti interneti abiga ja selles osales 3177 inimest kümnest erinevast rahvusest. Osalejatelt küsiti, milliseid omadusi nad kaaslase puhul kõige rohkem hindavad.
Kuna varasemad uuringud on näidanud, et täiskohaga töötavad naised panevad mehe teenimisvõimalustele vähem rõhku, siis peaksid uurijate selgitusel ühiskonnas muutunud rollide tõttu muutuma ka partnerivaliku kriteeriumid. Selleks reastasid teadlased rahvused 2006. aastal Maailma Majandusfoorumil tutvustatud soolise võrdsuse määra järgi. Erinevate rahvuste kaupa võrreldi nende ühiskondade sugudevahelist võrdsust ning eelistusi partneri valimisel. Uurijad leidsidki, et mida võrdsem on suhtumine sugudesse, seda sarnasemad on ka meestel ja naistel need omadused, mida nad parterit valides silmas peavad. Soomes oli kümnest uuritud maast kõige suurem sooline võrdsus ning kõige suurem lõhe oli Türgis, kus siis oli vastavalt ka meestel ja naistel kõige suuremad erinevused partnerivaliku eelistustel.
Peamiselt tähendab see seda, et mida võrdsemad on mehed ja naised, seda vähem rõhuvad mehed naiste noorusele ja ilule ning naised omakorda meeste varakusele. Lisaks näitasid uuringud, et peamisi eelistusi partnerivalikul jagasid siiski nii mehed kui naised: kõige enam nõutakse kaaslase puhul intelligentsust, lahkust ja huumorimeelt. Need omadused olid mõlemale soole olulisemad kui rikkus või ilu.