Kolumnist Pirgit Toomel kirjutab südamevalust, mida see tunne tähendab ja kuidas sellest üle saada.
Pirgit Toomel: kuidas tulla toime südamevaluga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed, kes kohtavad oma elu jooksul päris armastust, on väga õnnelikud. See on rõõm ja vedamine. Armastus, mis muudab sind viisil, mida ei oleks osanud kunagi oodata. Tunne, mis toob pisara silma nii rõõmust kui kurbusest. Emotsioon, mis paneb käituma nii vabalt, et hetkeks mõtled, kas see olin tõesti mina, kes karjus tänaval - ma armastan sind. Tundmata piinlikkust, sest omades nii suurt rõõmu oleks patt seda varjata.
Kui armastad kedagi, siis võitled selle eest. Astud üle oma piiride, tood ohverdusi ja lood kompromisse. Kui see on päris armastus, siis seda ei visata nurka, ei anta alla ja ei kõnnita minema, justkui minevik ei tähendanuks midagi. Elus on lihtsamaid ja keerulisemaid momente, kuid puhas rumalus on olla piisavalt nõrk, et tõelise armastuse korral alla anda.
Suhted on koostöö ning üksi võidelda ei saa. Kui tunned, et oled andnud kõik ning teine inimene ei oska seda hinnata, või ei jaga sinuga ühtset emotsiooni, siis on aeg elus edasi liikuda. Omaette küsimus on, millal on õige aeg lahti lasta?
Lahkuminekud on alati rasked. Eriti olukorras, kus suhe lõpetatakse tüliga või kui kõik juhtub väga ootamatult. Kõik oli korras ja hästi. Suhe oli tugev, õiged tunded, ühised plaanid tulevikus ja uskumatu ootusärevus unistuste täitumise ees. Olukord, kus arvad, et mitte miski ei saa seda suhet purustada. Mis juhtus? Kas tõesti see oli elu illusioonides, valedes, unistustes, mis olid ainult enda peas. Kaotada inimest, kes oli kogu sinu maailm on šokk ja trauma. See on olukord, kus on raske reaalsusega leppida. Kuidas kustutada kõik see, mida arvasid teie vahel olevat. Kas tõesti tuleb alustada võitlust enda emotsioonidega. Südames ja peas peituvad tunded on täielikus vastuolus. Tohutult suur emotsionaalne segadus, kust tahaks välja rabeleda. Kuid kõik vajab aega.
Südamevalu võrdsustatakse tunnetega, mida kogetakse leinas. On igati õigustatud tunda kõiki neid emotsioone nagu segadust ja ängi. Kuidas see sai juhtuda ja miks minuga. Esimene emotsioon on tavaliselt eitus. Ei usuta juhtunut. Arvatakse, et küll kõik korda saab. Sellele järgneb viha, reaalsuse tunnistamine ning valu. Kuidas ta võis mulle nii teha? Kauplemine endaga, «kui ma vaid…». Mida ma oleks võinud paremini teha ning järjepidev vigade otsimine endast. Depressioon, kurbus ja kahetsemine. Miks ma nii palju aega ja energiat kulutasin vale inimese peale? Tohutu enesest andmine ning ei mingeid tulemusi. Lõpuks tuleb leppida olukorraga, mis on viimane staadium. See suhe on läbi, nüüd on aeg edasi liikuda ja endale keskenduda. Kuid kui kaua see aega võtab?
Niikaua kuni loodad, hoiad tegelikult kinni kaotatud inimesest, kuid nagu öeldakse - lootus sureb viimasena. Oska lahti lasta inimesest, kes sind ei armastanud ning anna võimalus olla armastatud teise poolt. Siinkohal ma ei vihja asendusssuhet otsima minna, sest rõõm peitub sinus eneses. Astuda uude suhtesse, omades tundeid teise isiku vastu, ei ole lahendus ega aus kellegi suhtes. Kas tahaksid olla kellelegi lohutuseks?
Kõik eelpool loetletud staadiumid läbitakse ajaga olenevalt isiksusest. Südamevalust vabanemiseks retsepti ei ole. Anna aega, sest tunded ei kao üleöö. Mida pikem oli suhe, seda rohkem aega vajatakse. Lepi olukorraga ning lase halbadel emotsioonidel minna. Otsi rõõmu pisiasjadest ja väärtusta end. Võta aega otsustamaks, mida tegelikult soovid. Sea eesmärk ning tahtejõuga leiad tee unistusteni varem või hiljem. Ole õnnelik iseendaga, sest siis suudad tunda rõõmu ka kellegi teisega. Andesta ja lase lahti valust. Nii nagu käib looduseski – peale päikest tuleb vihm ning peale vihma tuleb päike.