«Naiste infarkti sümptomid on tihti ebatüüpilised ja selle tõttu on tõenäoline, et seda ei osatagi kahtlustada,» nentis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa ajalehe Pealinn vahendusel.
Infarkt murrab ka naisi
10. september 2012, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis on südameinfarktide esinemise suhe on umbes 60:40 meeste «kasuks», sureb alla 55-aastaste infarktipatsientide seas suurema tõenäosusega naine. Infarkti peamiseks sümptomiks peetakse ahistavat valu rinnaku taga, kuid Viigimaa sõnul esineb sellist n-ö tüüpilist valu infarkti korral vaid pooltel naistel. «Palju sagedasemaks infarktisümptomiks naistel, umbes 70 protsenti juhtudest, on hoopis ülisuur väsimus, ligemale pooltel juhtudel ka unehäired, hingeldamine ning seletamatu ärevus. Tihti ilmnevad sellised sümptomid isegi kuu aega varem, kuid inimene ei tule selle pealegi, et need võivad ähvardavale infarktile viidata.» Ka on valu naistel sagedamini ebamäärases kohas – kaelas, õlas või kõhus, isegi hammastes, samuti esineb tihemini iiveldust.
«Et infarkti seostatakse rohkem meestega, ei oska naised seda ka nii palju karta ning ära tunda,» mainis Viigimaa.
Ka Tallinna Kiirabi ravijuht Katrin Koort tõdes, et mõnigi kord ei oska naised infarkti kahtlustada lihtsalt seetõttu, et seda peetakse meeste haiguseks. «On räägitud ka, et naiste valutundlikkus on meeste omast erinev – valu, mida mees hindab tugevaks, on naise jaoks keskmine. Peale selle on naised kannatlikumad ja pigem kannatavad kui helistavad kiirabisse.»
Viigimaa sõnul on naiste infarkti sümptomite ebatüüpilisuse tõttu juhtunud, et kiirabigi ei suuda infarkti diagnoosida. «Kuigi võimaliku südameprobleemi korral tehakse koha peal kardiogramm, ei pruugi olla südamehäire veel nähtav,» selgitas Viigimaa.
Põhiline põhjus, miks Viigimaa sõnul naiste infarktist vähem räägitakse kui meeste omast, on tõsiasi, et naisi tabab see reeglina hilisemas eas, pärast menopausi, ja seega näib olevat justkui vananemise loomulik osa. «Kui mehi niidab infarkt üsna noorelt, siis alla viiekümneste naiste puhul on infarkti tõenäosus ülimalt väike,» tõdes Viigimaa.
Siiski näitab vähemasti välismaine statistika just nooremate naiste infarktide sagenemist. «Prantsusmaa müokardiidiinfarkti uuringud näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on alla kuuekümneste naiste hulgas äge infarkt sagenenud kaks korda ning alla viiekümneste hulgas isegi kolm korda,» rääkis Viigimaa. «Muidugi võib see osaliselt olla tingitud sellest, et diagnostika on paranenud ja varem võis jääda äkksurma põhjus diagnoosimata.»
Viigimaa sõnul on alla viiekümneste naiste infarkti taga tavaliselt suitsetamine ja ülekaalulisus, alla neljakümneste puhul on ohtlik kombinatsioon suitsetamine ja antibeebipillid. Keskmiselt elab infarkti üle ainult 50 protsenti haigetest. «On ülimalt tähtis, et haige jõuaks haiglasse hiljemalt esimese kolme tunni jooksul peale infarkti algust,» ütles Viigmaa. «Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on olemas kõik nüüdisaegsed infarktiravi võimalused ja meil on õnnestunud viimaste aastatega langetada infarktihaigete suremust haiglas märkimisväärselt ja möödunud aastal oli see alla 10 protsendi.»
Nagu meestel, nii ka naistel on infarkti põhilised põhjustajad teadagi kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet ja ülekaal, ka pärilik soodumus. Lisaks rõhutab Viigimaa suitsetamise kahjulikkust ja stressi.
Üsna vähe on räägitud sellest, et põletikulised hambadki on otsene oht südamehaiguste tekkeks. «Krooniline põletik on väga suur riskitegur. Veresoonte lupjumist tekitabki steriilne (mittebakteriaalne) põletik veresoone seinas ning pikas plaanis on ravimata hammas oht südamele,» nendib Viigimaa ja lisab, et kuna hambaravi on Eestis tasuline ja võib öelda, et paljudele kättesaamatu teenus, siis on ka see üheks põhjuseks, miks Eestis on nii palju südamehaigusi.