Oi ei, ärge alustage järjekordset sügishooaega üheülbalises kiirmoehallis! Käik mõõdult pisikesse, kuid südamelt suurde, kümneseks saavasse Nu Nordikusse viib teid vimkalikumatele radadele.
Põige noore disaini koju
8. september 2012, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui otsite moehooaja stardiks midagi ärksat ja omanäolist, on eestimaiste, peamiselt noorema põlve disainerite loomingule pühendunud Nu Nordiku pood Tallinnas Kunstihoone all üks õigemaid kohti. Ja nii juba kümme aastat – detsembris süüakse sünnipäevatorti, kuhu on peale kirjutatud number 10.
Kuigi seitsme loomeinimese asutatud väike äri tähendab lahti seletatult uut ja põhjamaist – «nu» on kodusem variant ingliskeelsest sõnast «new» ehk uus ja «nordik» tähistab põhjalat, ei pruugi sealt leida ainult minimalistlikku, modernset ja karget joont, millisena eestimaist disaini tavaliselt ette kujutatakse. Küll aga pidevalt midagi uut, sest suuri koguseid kunstnikud ei tee, rääkimata muutlikest disainihoovustest.
«Siin saab hea pildi, milline on Eesti disain tegelikult. Nu Nordik on täpselt kohaliku disaini ja oma klientide nägu,» sõnab üks poe asutajaist, moekunstnik Anu Samarüütel-Long, nimetades seda suuresti missiooniga ettevõtmiseks, mis lükati käima eesmärgiga anda võimalikult suurele hulgale loomeinimestele võimalus elatist teenida.
«Meil kohtuvad kunstnik ja ostja ning siis selgub, kas neil tekib omavahel suhe. Et kas läheb kaubaks või mitte. Sellises projektis kaasalöömist ei asenda ükski loeng ega koolitus,» tõdeb Samarüütel-Long. Kui varem keskenduti rohkem rõivastele ja nii mõnigi kleit saabus riidepuule otse moeetenduselt, siis praegu on lemmiktegelasteks ehted ja aksessuaarid ning muu disaini- ja sisustuskraam.
Ühtekokku on Nu Nordikus end selle ajaga näidanud üle 480 looja, disaineri ja tootja. See on olnud esimeseks esitluskohaks ja hüppelauaks ka paljudele juba tuntud nimedele, kel nii mõnelgi on nüüdseks oma ateljeepood – Tiina Talumees, Aldo Järvsoo, Riina Põldroos, Kriss Soonik, Kalle Aasamäe, Jaanus Orgusaar, Anneli Tammik on vaid mõned nimenäited. Ent nende kõrvalt ei puudu ka kunstiakadeemia õppejõud, olgu või tekstiilikunstnik Mare Kelpman oma stuudio viltehete ja villapleedidega.
Ja kes siis tulistest moesõpradest ei teaks Maarja Metspalu ehk Maru mullimustriliseks kootud kindaid, Vassilissa träpsulisi barette, Anneli Valtini pilkupüüdvaid käekotte, Anu Samarüütel-Longi peene nüansiga modernseid kleite-kudumeid ja ehteid või Marju Tammiku nunnude illustratsioonidega ökokotte – need on olnud läbi aastate maja moepärlid.
Praegu aga naudivad suurt menu moeblogijana tuntud gümnasisti Anni Jürgensoni kõrvarõngad ja Tartu kõrgema kunstikooli tudengi Helmi Arraku kimonosärgid.