Kui mõelda elule 17. sajandi Inglismaal, siis esmapilgul ei seosta seda aega feminismiga.
17. sajandi Inglise aadlidaamid olid feministid?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. august 2012, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Huddersfieldi ülikooli teadlane Jessica Malay uuris sel ajal haritud naiste poolt kirjutatud tekste ja raamatuid ning leidis, et üsna paljudes neist arutati naiste õiguste ja meestega võrdne olemise teemadel, kirjutab Live Science.
Malayle pakkus eriti huvi Briti üks esimesi naiste õiguste eest seisjaid, Lady Anne Clifford ja tema kirjutised. Need lükkasid ümber kehtiva seisukoha, et 16. ja 17. sajandi inglannadel ei olnud oma elu üle kontrolli.
«Feminism ei tekkinud seksuaalrevolutsiooni ajal 1960. aastatel nagu arvatakse. Naised on võidelnud oma õiguste eest alates keskajast,» selgitas Malay.
Lady Anne Clifford, kes elas 1590 – 1676, oli üks neist feministidest. Ta pidas maha pika kohtulahingu, et saada talle kuuluvaid maid ja losse Cumbrias ja Yorkshire`is. Need läksid testamendiga ta onule Francis Cliffordile pärast seda, kui ta isa George Clifford 1605. aastal suri. Siis kehtinud seaduse kohaselt ei sanaud naised suguvõsa vara pärijad olla.
Lady Anne sai lõpuks talle kuuluva vara, kaasa arvatud viis lossi tagasi, kuid alles siis kui ta oli 53-aastane. Tal tekkis võimalus vara tagasi saada, kui ta onu ainus poeg Henry 1643. aastal suri, ilma et tal oleks olnud meessoost pärijat.
Ta sai hea hariduse ning lapsena oli ta kuninganna Elizabeth I lemmik.
Lady Anne kirjutas oma kogemustel põhineva kolmeosalise feminismiteemalise raamatu, milles arutab, et naised saavad olla samuti vara ja tiitlite pärijad.
Selle aadlidaami arvates võivad naised kanda meeste tiitleid ning olla parlamendi nõunikud, sest mitmetel teemadel on naised meestest paremad nõunikud.
«Abiellumisel peaks naisel säilima kontroll oma vara üle. Naised saavad kasutada oma vara äri asutamiseks, heategevuseks ning uute sotsiaalsete suhete loomiseks. Mehed tihtipeale sõltuvad naisest, kui tegemist on suguvõsas suhete hoidmisega. Suhete loomine ongi naiste ülesandeks ja nende kontrolli all,» selgitas Malay Lady Anni seisukohti.
Lady Anne oli kaks korda abielus. Kaasaegsete ülestähendustes on kirjas, et abielud olid keerulised just naise iseseisva ja julge iseloomu tõttu.
Naise esimene abikaasa oli Dorseti krahv Richard Sackville, kellega ta abiellus 1609. aastal. Mees suri 1624. aastal.
1630. aastal abiellus Lady Anne Pembroke´i ja Montgomery krahvi Philip Herbertiga.
Esimesest abielust oli Lady Anne´il viis last. Kolm poega surid lapseeas, kaks tütart said täiskasvanuks, abiellusid ja said järglasi.
Lady Anne suri 86-aastasena. Ta on maetud Appleby-in-Westmorlandi Püha Laurentsiuse kirikusse.