Sugupoolte vahel käib evolutsiooniline võitlus, kus kumbki ei saavuta lõplikku ja ideaalset kasvu - sellisele järeldusele jõudsid Hollandi Groningeni ülikooli teadlased.
Mis mõjutab inimese kasvu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne ühiskonnas kipuvad rohkem lapsi saama lühikesed naised, meeste hulgas on rohkem järeltulijaid neil, kes on keskmist kasvu, vahendab Novaator.ee.
Bioloog Gert Stulpile otsustas analüüsida USA Wisconsini osariigist pärinevaid andmeid, kus ligi kümmet tuhandet koolilõpetajat jälgiti 50 aasta jooksul.
Stulp võttis andmebaasist välja info ühe pere laste kohta. Nii sai ta andmed 800 paari vendade, ligi tuhande paari õdede ning 1700 õe ja venna kohta.
Ta võttis aluseks, et pikkus on suures osas pärilik. Teda huvitas, kuidas on seotud inimese kasv ja tema laste arv.
Tuli välja, et peredes, kus nii õde kui vend olid mõlemad lühikesed, said õed rohkem lapsi kui vennad. Keskmist kasvu peredes oli vendadel õdedest rohkem järeltulijaid.
Need tulemused toetavad oletust, et meeste ja naiste vahel käib evolutsiooniline köievedu optimaalse pikkuse saavutamiseks.
Kui naine on lühikest kasvu, leiab ta endale partneri ilma suurema vaevata ning võib saada palju järglasi. Ühtlasi pärandab ta lastele enda geenid ja tema järeltulijad võivad samuti olla lühikesed. Tütardele on see kasulik – ka nendest saavad ilmselt emad.
Poegadele on lühem kasv seevastu kahjulik – pisikesed mehed pole naiste hulgas väga populaarsed.
Sellised valikumehhanismid mõjutavad kogu populatsiooni. Kui väikest kasvu naised saavad palju järglasi, siis liigub tasakaal meeste jaoks ideaalsest olukorrast eemale. Suureneb evolutsiooniline surve meestele ja pikakasvulised mehed saavad rohkem lapsi.
Seetõttu järgmises põlvkonnas keskmine kasv tõuseb. Naistele pole see kasulik ja valikusurve hakkab jälle kalduma väikeste naiste suunas.