Eelkooliõpetaja: üle aastase lapse ise lusikaga söötmine on lapse suhtes kuritegu!

Lapsel tuleks võimaldada ise söömist harjutada.

FOTO: SCANPIX

Eelkooliõpetaja Jade-Uma Lukk, kes tegeleb iga päev 4-aastaste lastega, ütles, et lastele lusikaga söömise õpetamise puhul peaks kodu ja lasteaed käima ühte jalga, kuid tegelikkuses see kahjuks paika ei pea.

Millal on õige aeg lapsele lusika hoidmist õpetada?

«Laps tuleb üldjuhul lastesõime 2-aastaselt. Selles vanuses ei saa veel eeldada õiget lusikahoidu, küll aga on oluline nii kodu kui lasteaia koostöö,» sõnas Lukk.

Tema sõnul peaks kuni 2-aastane laps juba ise suutma lusikaga süüa, kuid tihti juhtub, et kodust tulevad lapsed söövad makarone või salatit kätega. «Siis tuleb neid suunata, õige lusikahoid pole sel hetkel primaarne,» lausus Lukk. «Kaheaastane sööb esialgu käsi rusikas, samas kasutab juba esmaseid eneseteeninduse oskuseid.»

Kolmanda eluaasta lõpuks peaks lapsel selge olema, kuidas õigesti lusikat käes hoida. Kui laps mõnikord õige hoidmise unustab, pole sellest midagi hullu, sest heatahtlik suunamine on Luki sõnul edu pandiks.

Hiljemalt neljanda ja viienda eluaasta vahel tuleks kasutusele võtta kahvel ja nuga. Enne on mõistlik teha n-ö kuiva trenni, selleks sobivad hästi plastnoad ja-kahvlid. «Umbes teisel poolaastal jälgime lapsi söögi ajal ja vajadusel parandame nende lusikahoidu,» ütles Lukk.

Õiget lusikahoidu aitavad kujundada näiteks näpumängud, mis teevad näpu- ja sõrmelihased tugevamaks. Selle juures võib vabalt kasutada fantaasiat, näiteks teha päiksepaistelisel päeval seinale kätest varjuteatrit.

Kuidas suhtuda nendesse vanematesse, kes eelistavad ise lapsi toita vältimaks suurt segadust?

Lukk on selles suhtes resoluutne: üle aastase lapse toitmine vanema poolt on lapse suhtes kuritegu, sest see pärsib lapse võimalust õppida ja iseseisvaks muutuda. Tema sõnul on last hilisemas eas ka keerulisem sel juhul ümber treenida.

«Mis vanusesse puutub, siis kui 2-aastast tuleb veel söömisel aidata, näiteks liha tükeldada, siis 3-aastane peab juba ise hakkama saama. Tihti ei ole see vaatepilt väga ilus ja paneb vanemate kannatuse proovile, aga harjutamine teeb meistriks,» ütles Lukk.

Luki sõnul tuleks kindlasti ära kasutada ka 3-aastaste seda perioodi, mil nad soovivad kõike ise teha. Lapsi tuleks sel ajal julgustada ja samal ajal neid jälgida ning abiks olla.

«Meie näiteks maadleme lasteaias lastega, kes on juba 5-aastaseks saamas, aga keda emmed-issid ikka ise riietavad ja siis lapsed ütlevad meile: «Pane mind riidesse»,» lausus Lukk. «Lapsed, kes on pikalt kodus olnud – mõned tulevad lasteaeda alles 5-aastaselt – on küll intellektuaalselt hästi arenenud, aga eneseteeninduse (riietumine, söömine, tualeti kasutamine, meisterdamine) puhul on nad tihti kuni aasta arengust maas,» rääkis Lukk.

Ta lisas, et poiste ja tüdrukute areng on küll erinev, kuid lastel on siiski mõned ühised arenguetapid ja kui laps teatud asju õigel ajal ei omanda, on hiljem tunduvalt raskem.

Millal on õige aeg lapsele pliiatsi hoidmist õpetada?

Lisaks lusikale tuleks lapsele õpetada ka seda, kuidas pliiatsit ja muid töövahendeid käes hoida. «Kui 3-5-aastane laps käib lasteaias, oskab ta lõigata ja voltida lihtsaid kujuneid, kasutades selleks töövahendeid: pliiats, pintsel, käärid,» ütles Lukk.

Neljanda ja viienda eluaasta vahel peaks laps oskama õigesti käes hoida pliiatsit, pintslit, lusikat ja kahvlit. «See teema on lasteaias otseselt seotud tervisekasvatusega ja kõik õpimonendid toimuvad läbi mängu ja jäljendamise – näiteks õhuskirjutamine ja näpumängud,» sõnas Lukk.

Mis saab aga siis, kui laps on vasakukäeline? «Vasakukäelisi ma ümber ei suuna, kuigi paljud teevad seda. See on individuaalne, tean, et paljud vanemad üritavad last n-ö ümber kasvatada. Aga praegu on näiteks väga suureks abiks lapsele see, et on reaalselt olemas käärid, mis on mõeldud vasakukäelistele,» vastas Lukk.

«Iga õppaasta lõpus on lasteaias arenguvestlus vanematega, kus käsitleme ka terviskasvatust. Kui veidi üldistada, siis kõigi käeliste tegevustega saavad paremini hakkama need lapsed, kes on külastanud pidevalt ja süstemaatiliselt lasteaeda, kuna lasteaias on kogu protsess järjepidev. Kodust tulnud lapsed ei oska tihti kääre kasutada, kuna kodus on vanemad selgitanud, et käärid on ohtlikud. Võimalusel peaks kindlasti lapsevanem ka kodus lapsel pusida laskma, muidu võib lasteaeda sisseelamine olla valuline,» selgitas ta.

Nii lusika- kui ka pliiatsihoidu parandavad mosaiikmängud, Lego klotsidega mängimine, nukkude riietamine, toksimine jms.

Kuidas õpetada last õigesti lusikat või pliiatsit hoidma?

«Selleks, et laps pliiatsit ja lusikat õigesti haaraks, tuleb kolm esimest sõrme kokku panna ja n-ö linnunokka jäljendada. Sellesse harjutusse võib mõne aja jooksul kaasata ka näiteks linnuhääli – lähtume sellest, et kõige alus eelkoolieas on mäng ja kogu õppimine toimub läbi mängu,» selgitas Lukk.

Õiget pliiatsihoidu soosib tema sõnul näiteks voolimine ja igal juhul tuleb lapsi julgustada sellega tegelema: plastiliini rullimine, sõrme surumine pehmesse auku, pinnale joonte ja täppide tegemine.

«Umbes 4-aastaselt hakkab laps matkima lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga ning selleks ajaks peaks ideaalis olema lapsel selge nii õige lusika- kui pliiatsihoid,» ütles Lukk.

Tagasi üles