Rämpsukogujad säilitavad kõike alates pakenditest kuni katkiste asjadeni ega saa aru, miks nende käitumine teisi häirib - probleem saab alguse ajust, näitas USA Yale´i ülikooli uurimus.
Mis toimub rämpsukoguja ajus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumiskirega inimesed ei suuda otsuseid teha, see on näha ka nende ajuaktiivsuse puhul, kirjutab Novaator.ee.
Nii jabur kui see ka pole, soovivad prügisse uppuvad inimesed sisimas olla täiuslikud ning kardavad teha valesid otsuseid.
Sellist mõtteviisi pidasid psühhiaatrid varem obsessiiv-kompulsiivse häirega seotuks, uuemad uurimused näitavad aga, et asjade kogumine on iseseisev haigusseisund.
Selle kinnitamiseks uuris David Tolin 43 rämpsukoguja ajuaktiivsust.
Tolin palus katsealustel tuua kodust kaasa hunniku reklaamvoldikuid ning ajalehti. Ta pildistas neid ja tegi fotod ka oma uurimislaborile kuuluvast rämpsust ning näitas pilte katsealustele. Enne iga foto nägemist said inimesed teada, kas paberipraht kuulus neile või mitte. Seejärel pidid nad otsustama, kas uurija viskab paberid ära või annab neile tagasi.
Samal ajal jälgis teadlane inimeste ajus toimuvat funktsionaalse magnetresonantskuvamise abil. Võrdluseks tegi ta sama katse ka tervete inimeste ja obsessiiv-kompulsiivse häire all kannatajatega.
Ootuspäraselt hoidsid rämpsukogujad suurema osa kasutust paberihunnikust alles, otsuste tegemise ajal tundsid nad ärevust ja kurbust.
Teadlast üllatas haiglasliku kogumiskirega inimeste ajus toimuv - kui otsus puudutas neile kuuluvaid pabereid, hakkasid aju otsustusvõimega seotud piirkonnad kiirkäigul tööle, kui aga kellegi teise asju, muutusid ajuosad tavatult rahulikuks. Depressiooni ja sundmõtete all kannatajatel pole sellist nähtust kirjeldatud.
Tolini sõnul peab aju otsustamiseks töötama parajal määral. Liiga vähene aktiivsus ei lase süveneda. Liiga suurtel tuuridel töötav aju aga ei lase samuti otsuseid teha. Just see põhjustabki rämpsukogujate probleeme. Kodu täitvad asjade kuhjad ei tekita neis mingeid tundeid.
Kui selline inimene peab hakkama otsustama, mida minema visata, erutub tema aju ülemäära ning muudab ta täiesti otsustusvõimetuks.