Ilmamuutused pakuvad lõhnaelamusi, näiteks äikeseilm seostub osooni värske ja veidi magusa lõhnaga.
Kuidas lõhnab äikesetorm?
2. august 2012, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osooni ehk kolmest hapniku aatomist koosnev trihapniku molekuli nimi tulebki kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lõhnamist, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Lõhn on eriti märgatav pikseilmadega, siis liiguvad välgulöökide tõttu tekkinud osoonimolekulid alumistesse õhukihtidesse. Vihm päästab valla erinevaid aroome.
Kukkuvad veepiisad paiskavad maapinnalt õhku erinevaid lõhnaainete molekule. Suur osa nendest pärineb lagunevatest taimeosadest, kuid on lendumisel reageerinud pinnases leiduvate ainetega.
Vihm vabastab selle aromaatse segu, kus on nii aldehüüde, alkohole kui rasvhappeid ja segab neid elusatest taimedest pärinevate lõhnaainetega. Linnas lisanduvad asfaldi ja betooni hõng.
Kui sellist kokteili sisaldav kevadine vihmavesi veekogudesse jõuab, võib see kaladele märku anda kudemisaja saabumisest.
Vihmajärgse ainulaadse niiske maa lõhna tekitab aine nimega geosmiin. Seda toodavad bakterid, sinikud ning hallitusseened. Pärast pisikeste olendite surma vabanevad molekulid keskkonda.