Kas lähisuhe eeldab täielikku ausust?

Foto: SCANPIX

Kuidas mõjutavad saladused pikaajaliste suhete edu või läbikukkumist?

Täielik ausus partneriga suhtlemisel on alati tekitanud rohkelt eriarvamusi, kirjutab psychologytoday.com. Kui osa inimesi arvab, et suhtes peab saama kõigest rääkida ja igasugune salatsemine tähendab oma olemuselt ka häbi ja süütunnet, on ka neid, kes usuvad, et info varjamine oleneb täielikult saladuse iseloomust ja teistest nüanssidest. Mõni peab kõige olulisemaks sootuks suhte tugevust või nõrkust ning käitub viimasest lähtuvalt. Seejuures on ajastus kriitiliseks teguriks.

Järgnevad viis probleemi võivad tekitada suhtes palju muret, sest partnerid on sunnitud kaaluma, millest rääkida ja millest mitte.

Kirg on suunatud mujale

Kui varjad oma seotust mingi tegevusega või jagad mingit kirge teiste inimestega ja mitte oma kallimaga, siis võid seista silmitsi küsimusega, kas peaksid seda oma kallima eest varjama. Olgu selleks pärast tööd kolleegidega või treeningkaaslastega aja veetmine, kohvikus või jututubades võõrastega suhtlemine –võimalik on, et soovid täita teatud tühimikku, mida kataks tegelikult ka vajadusel sinu partner, kui sa seda sooviksid.

See, kui teil on individuaalsed hobid või huvid, on üks asi (muide, need mõjuvad suhtele tavaliselt isegi positiivselt), kuid salajane kinnismõte on midagi muud. Enamasti hakkavad salajased kinnisideed viimaks lähisuhet lõhkuma. Meeldiva tegevuse suhtesse põimimine võib aga kaaslasi teineteisele lähemale tuua. Ja kes teab? Kaaslasega oma kire jagamine võib selle tegevuse ehk veelgi nauditavamaks teha?

Psühhiaatriline haigus, haiglaravi ja ravimid

See on keerukas probleem. Võid üllatuda, kuid paljud inimesed, kel on minevikus olnud probleeme vaimse tervisega, tunnevad vajadust sellest vaikida. Erinevalt teistest kroonilistest haigustest kaasneb mõningate diagnoosidega nagu depressioon, skisofreenia või bipolaarne häire teatud negatiivne suhtumine. Eriti negatiivselt suhtutakse mõnikord psühhiaatrilisse haiglaravisse. Näiteks räägivad paarid avatult südamehaigustest ja diabeedist ning ka nendega seonduvatest ravimitest, raviarstidest ja kõigest muust. Teraapiat ja antidepressantide tarbimist varjatakse aga sageli suisa aastaid ka oma lähemate sõprade eest.

Kui saladus on ilmsiks tulnud, siis tavaliselt need paarid, kes teineteisest tõeliselt hoolivad, on seejärel veelgi lähedasemad. Oma puudustest (olgu need füüsilised või vaimsed) võid rääkida inimestega, kelle kohta tead, et nad on kaastundlikud ja hoolivad. Ole valmis ka oma diagnoosi neile lahti seletama, sest hämmastaval kombel on eelarvamustega seotud ka väga palju eelarvamusi ja valeinformatsiooni, millega pead silmitsi seisma.

Soovid lapsi või ei soovi

Mõnikord kardavad nii mehed kui naised oma partneriga rääkida sel teemal, kas nad soovivad lapsi või ei. Mõni paar viivitab selle teemaga lausa paar aastat. Paljud inimesed lihtsalt eeldavad, et naised tahavad lapsi. Teised arvavad, et laste mittesoovimine on häbiväärne saladus. Paraku on ka selliseid mehi ja naisi, kes teesklevad huvi oma kasulaste vastu, kes on parteriga tema eelmisest suhtest kaasa tulnud ning seejuures näitavad nad oma sallimatust kõigile teistele, kuid mitte oma partnerile.

Paarid kardavad sageli, et nende tunded laste vastu võivad suhte rikkuda. See võib nii ka olla, kuid alternatiiv – selle varjamine – võib olla veel problemaatilisem. See on teema, mis tuleb jutuks võtta varem või hiljem.

Seksuaalsuhete ajalugu, seksuaalne segadus

Seksuaalvallutuste puhul kehtib põhimõte: vähem on rohkem. Partner ei pea tingimata teadma kõike selle kohta, kellega ja mitu korda sa olnud oled või kui hea mingi kord oli. Samuti ei pea partner teadma seda, kui oled kunagi oma seksuaalses orientatsioonis kahelnud ja mida oled selleks teinud, et endas selgusele jõuda.

Nii mehed kui naised arvavad tihti ekslikult, et minevikulood lähendavad neid partnerile. Kui kahtled siiani oma seksuaalses orientatsioonis, on tõepoolest parem sellest oma partneriga rääkida, kuid oma seksuaalelu ajalugu ei ole tarvis partnerile detailselt kirjeldama hakata.

Ilukirurgia

Iluoperatsioon on uus ja küllaltki keeruluine teema, mida mõni inimene varjab. Üha enam on neid inimesi, kes on enne uude suhtesse astumist lasknud end mingil moel korrigeerida, kuid ei pea oluliseks mainida oma kaaslasele, et praegune nägu või kehakuju ei ole päris see, mis oli varem. On isegi teismelisi, kes plaanivad ilukirurgiat enne ülikooli just sel põhjusel, et uued sõbrad ei teaks, millised nad varem olid. Meesterahvad vaikivad veelgi enam, sest ilukirurgiat ei peeta mehelikuks.

Kui muutus pärast «kohendamist» on väga dramaatiline, siis peaks inimene sellest oma lähedastele siiski rääkima, sest kunagi tuleb muutus nagunii välja ning seejärel on möödunut raskem selgitada. Kui tegemist on rasvaimu, kõhuplastika või rinnaoperatsiooniga, mida pole nii väga märgata, siis jääb vaid inimese enda otsustada, kas ta suudab saladuse koormat endaga kaasas kanda või ei.

Kõige keerulisem ongi olukord, kui mees või naine ei julge oma partnerile tunnistada seda, et on käinud iluoperatsioonil. Kõik oleneb inimese enesekindlusest ja sellest, kui hästi ta muutustega kohanenud on, et seda ka partnerile tunnistada.

Lähedane suhe ja täielik avatus ei ole üks ja seesama. Edukas pikaajaline suhe eeldab, et mõlemad on valmis jagama oma nõrkusi ja tugevusi, kuid samas ka valmis tegelema tagajärgedega, mida see jagamine kaasa võib tuua. Kui tunned, et info varjamine ei põhine häbil ja süütundel, vaid rohkem soovil hoida suhet, siis on see ainult sinu enda otsustada, mida sa oma kallimale räägid.