Kingituste tegemine: rõõm või kohustus?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Olgugi, et kingituste tegemine peaks olema puhas rõõm, on see paljude inimeste jaoks üks suur peavalu, mis toob kaasa rohkem muret kui rõõmu.

Kas omavalmistatud kingitus üllataks kingisaajat ja kas ta oskaks seda hinnata või oleks ta õnnelikum praktilise väärtusega tarbeeseme üle või hoopiski kaardi vahele pistetud raha üle? Need küsimused vaevavad paljusid.

Selleks, et see välja selgitada, tuleb kõigepealt mõelda kingisaaja peale – missugune inimene ta on ning mis talle meeldida võiks.

Selge on see, et mida tänulikumad me kingituse eest oleme, seda rohkem suudame mõista kingituse väärtust.

Kas kingituste tegemine on pigem rõõm või mure ja milliseid kingitusi on praegusel ajal kombeks kinkida, uurisime järele.

Grete (27): «Minu jaoks on kingituste tegemine olnud alati rõõm, meie pere pole kingitusi mitte kunagi teinud kohusetundest.»

Tavaliselt üllatab Grete lähedasi koogiga - kui aega, küpsetab ta selle ise, kui mitte, ostab poest. «Kaardid meisterdan alati ise - olgu siis sünnipäev või jõulud või mõni muu tähtpäev,» selgitas Grete.

«Hindan rohkem selliseid kingitusi, mis jäävad meelde, kas siis piletid kuskile heale etendusele või nädalavahetus spaas,» märkis ta.

«Kui lähedane inimene raha soovib, siis olen kinkinud ka raha ning tühja-tähja ostma ei hakka,» ütles Grete.

Laura (33) tõdes, et on kingitusi, mida tuleb teha tihti n-ö pigem kohusetundest, aga on ka kingitusi, mida mõtled ja plaanid tükk aega ette.

«Raha kinkimine on suhteliselt tavapärane, eriti kui kutse sünnipäevale tuleb väikse etteteatamisajaga ja siis ei taha ju miskit uisapäisa mõttetut osta,» ütles Laura.

«Kahju on natuke sellest, et ka lasteaialaste sünnipäevadel on juba kingiümbrikud koos rahaga hakanud levima,» märkis ta.

«Põhjuseks on asjaolu, et lapsel on juba kõik olemas. Ja kui küsid vanemalt, siis on umbes sama vastus või öeldakse, et vaata midagi sellist, mis sinu lapsele meeldiks – aga inimesed ja lapsed on ju erinevad,» lausus Laura.

«Mul vennalaps (6 a) ütles hiljuti, et ei taha kingiks raha, kuna raha tal kassas juba on,» tõi ta näite.

Laura tunnistas, et on läinud rohkem elamuskingituste peale ja hindab neid ka ise kõige rohkem. «Teatrid, kontserdid, massaažid ja kõikvõimalikud kinkekaardid on minu arvates väga hea valik,» ütles ta.

«On palju inimesi, kes ütlevad «jumala eest, mina ei taha midagi, tulge aga  lihtsalt kohale» - ka siis on raske seis, sest tühjade kätega ju ikka ei lähe,» nentis Laura.

Kärt (22): «Kingituste tegemise rõõm sõltub sellest, kas ma teen seda kohustusest inimesele, keda ma väga palju siiski ei tea või siis mõnele lähedasele.»

«Paras peavalu on ta ikkagi ja lähedasele tehes on surve suurem,» tunnistas Kärt ja lisas, et mõtteis loodad ikka, et see talle meeldib.

Teisalt leiab Kärt, et mida paremini sa inimest tunned, seda lihtsam on kinki teha, sest tead tema eelistusi. «Kui sa aga inimese eelistusi ei tea, on oht, et kingitud asi ei meeldi või on juba olemas,» märkis Kärt.

Isiklikult püüab ta endale olulistele inimestele teha ise kingi, seda kududes või heegeldades. «Kuna hästi mitu minu jaoks olulist inimest on sündinud kas hilissügisel või lausa talvel, on ühed riukaga kindad näiteks väga hea kingitus,» leidis Kärt.

Alati on tema arvates kindel minek mõni kinkekaart, seda vastavalt eelistustele. «Naistele mõni ilusalongi kinkekaart, meestele näiteks autopood. Ja isegi kui raha kinkida, saab seda teha stiilsemalt kui lihtsalt rahatäht kaardi vahel või ümbrikus - näiteks lisades selle ilusasse pildiraami või peita lillede vahele,» tõi ta näiteid.

«Mina hindan alati kingituste puhul mitte nende rahalist väärtust, vaid pigem ikka seda, kui palju kinkija selle tegemisel aega ja vaeva nägi ja «oma südant sisse pani,» märkis Kärt ja lisas, et ka üheeurone külmkapimagnet võib olla maailma parim kingitus, kui sellel on juures tema oma lugu ja tähendus.

Helen (28): «Meie perekonnas ja seltskonnas on kingituste tegemine pigem rõõm».

«Meil on välja kujunenud nii, et näiteks jõulude ajal saavad põhiliselt lapsed kinke, sest täiskasvanud ei hooli sellest pudist-padist nii väga,» selgitas Helen.

«Mõnel aastal oleme teinud loosipakid suurte vahel ja kingitused on sellised saajat iseloomustavad, armsad või naljakad,» tõi Helen näite ja lisas, et rahalist väärtust nad ei jälgi.

Sünnipäevade puhul on Heleni sõnul kombeks kamba peale suurem kingitus teha – see, mida saaja kindlasti vajab või soovib. «Või siis jällegi läheme huumori peale välja ja kingid on naljakad,» lausus ta.

«Raha kinkimist meie seltskonnas üldiselt kombeks pole ja kingituse eesmärk on ikkagi valmistada rõõmu saajale,» lisas Helen.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles