Janu kustutavad joogid

FOTO: SCANPIX

Kuumal suvepäeval haarab käsi tihti janu kustutamiseks klaasi järele, vajab ju väljahigistatud vesi millegagi asendamist - kas mahl, mineraalvesi või oleks parim harilik kraanivesi?

Karastusjoogid, eriti jahutatult tarbides, tekitavad tunde, et nad kustutavad janu, kuid tegelikult võivad nad hoopis organismist vett välja viia, seda eriti juhul, kui nad sisaldavad lisaks ka kofeiini, kirjutab Alkeemia.ee.

Enamik karastusjooke sisaldavad vaid suhkrut ning ühtegi vajalikku vitamiini ega higiga «lahkunud» mineraalainet neid juues organism tagasi ei saa.

Organismi veevarude taastamiseks on kõige sobilikum vesi. Kas aga juua tavalist või mineraalvett? Kui olete palju higistanud, siis koos higiga eemaldatakse organismist ka erinevaid mineraalaineid ning üheks võimaluseks neid tagasi saada, ongi juua mineraalvett. Teisest küljest ei ole ühegi asjaga liialdamine hea, mistõttu tavainimene võiks ka mineraalvee joomisel jääda pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt, milliseid mineraalaineid vesi sisaldab ja vajadusel neid varieerida.

Küll aga võib mineraalveega mõnikord asendada näiteks karastusjooki, valmistades endale ise «limonaadi» mineraalveest ja sinna pigistatud sidrunimahlast või mõne muu mahla lisamise teel. Soovi korral võib õige pisut lisada suhkrut, aga miks mitte ka kõikvõimalikke marju, kas siis värskelt või külmutatult – jõhvikaid, pohli, mustikaid, vaarikaid, tükeldatud maasikaid, aga ka arbuusitükke, lisaks jääkuubikud.

Sellise joogi puhul peab muidugi jälgima seda, et see päikese käes laual päev otsa seistes käärima ei läheks ega mesilasi-herilasi koos joogiga suhu satuks. Kes suhkrut-marju kasutada ei taha, kuid maitseta vett põlgab, võib lisada veele vaid pisut sidruni- või mõnest muust puuviljast pigistatud mahla, aga ka värske kurgi viile või mündi ja basiiliku lehti.

Kuna kuumad joogid kuumal päeval ilmselt väga au sees ei ole, siis võiksid teesõbrad endale ise jääteed valmistada. Selleks tuleks valmistada üsna kange tee (nt Earl Grey) ja lahjendada see külma keedetud veega. Jahtunud teele lisada sidrunimahl ja maitse järgi suhkrut, kõige lõpuks jääkuubikud.

Teinekord me aga ei joo mitte janu, vaid pigem maitseelamuse pärast. Kui otsuse tegemine peaks toimuma mahla, nektari ja mahlajoogi vahel, siis kindlasti oleks mõttekam neist valida esimene või teine. Mahlajoogis on palju suhkrut, kuid vähe mahla. Värskendavad ja kosutavad on värskelt pressitud mahlad või miks mitte ka mahla-piimasegud, mahla-jäätisekokteilid. Viimaste puhul tuleb siiski arvestada päris suure koguse energiaga, mis neist saada võib.

Ka alkohoolsete jookide puhul unustatakse tihti ära see, et peale mõnusa tuju (ja joobe) annavad nad arvestatavas koguses energiat. Üks gramm absoluutset alkoholi annab 7 kcal ehk näiteks 500 ml-st purgist keskmise kangusega õllest saab ligi 200 kcal, mis on juba 1/10 naisterahva päevasest koguenergiavajadusest. Alkohoolsed joogid kuuluvad enamikel inimestel küll suviste grillipidude juurde, kuid kindlasti ei tohiks neid juua iga päev.

Kui jood, siis tea, et kõik joogid (välja arvatud vesi) annavad meile kaloreid ning kui grillipidudel on laud lookas ja kõht heast-paremast täis söödud, siis näiteks joogid oleks just see koht, kust «kokku hoida», et mitte suve lõpus kurta tekkinud lisakilode üle.