Apteeker Maret Makkost sai taimetark rinnavähi tõttu

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Makko
Maret Makko Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Eluaegne apteeker ja Lilleoru Elulille pargi taimetark Maret Makko rääkis ajakirjale Naised, et noore naisena avastati tal rinnavähk ning haigusega silmitsi seistes leidiski ta oma kutsumuse.

Arst kiirustas raviga, kuid Maretil oli tõrge haigla vastu, sest kartis, et kui ta kord sinna läheb, siis ei tulegi enam tagasi. «Vaatasin kogu oma elu. Mu laps oli alles kümneaastane ja ma pidin mõtlema selle peale, mis siis saab, kui mind enam ei ole,» meenutas ta. «Sain aru, et mul ei ole üldse valikut, ma ei saa valida, kas suren või elan, pean lihtsalt edasi elama.»

Naise sõnul võib see teistele tobe tunduda, kuid kes on selle läbi teinud, saab tast aru. Nimelt mõistis ta, et ei saa oma lapse kõrvalt ära minna. Endas selgusele jõudnud, sai Maret aru, et ei saa lasta end tükkideks lõigata ja lahkus haiglast, et elada nii kaua, kui elab. «Haigus oli täpselt südame pool ja lõikus oleks mind veel nõrgestanud, aga kui elan ilma sekkumiseta, siis teen seda vähemalt oma ihuliikmetega ja täisväärtuslikult,» selgitas Maret.

Oma elus tegi ta seejärel kardinaalseid ümberkorraldusi ja keskendus iseendale. Lapsest saati ümbritses Maretit loodus ja ravitsejast ema oli õpetanud talle oma saladusi ja teadmisi taimede kohta. Terve suve sõi naine ainult salateid ja rohelisi aedvilju, kuulates oma keha ja järgides oma isusid. Sügisesed uuringud näitasid, et naine on täiesti terve. «Arst luges mitu korda üle, kas mu nimi on ikka õige, ja siis naeratas ning ütles, et vaata kui armas.»

Pärast paranemist kohtus Maret Makko oma vaimse õpetajaga ja tegeleb nüüd MTÜ Lilleoru koolituskeskuses ravimtaimede ja joogaga, sest tema jaoks käivad need käsikäes.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles