Ettevõtliku rõivakunstniku Marilin Sikkali kleidid jõuavad koguni moemeka Londoni naiste riidekappi.
Mari, hea-tuju-kleidi võlur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Räägitakse, et oma esimest Chaneli mäletad kogu elu. Kuidas Chaneliga on, ma ei tea, aga päeva, mil sain oma elu esimese Mari-kleidi, mäletan selgelt. Oli erakordselt ereda päikesega kesksuvi, Raekoja platsil seatud üles käsitöölaat ja ühel hetkel haarasin oma sõbral käest: «Näed seda maasikaga kleiti? Seda ma tahan!»
Kleidivarrukal ootasid mind maasikad, päike ja rukkililled kombineerituna valge ja puhta Eesti linasega.
Hetkega olin heleda maasika-päikese-suveunistuse teksade peale tõmmanud ja keerutasin peegli ees. Paar turisti tegid pilti ja õbluke blond moelooja Marilin Sikkal (34), rätik kuklasse lükatud, naeratas. «See sobib sulle,» nentis ta.
Ühe-inimese-äri
Samasuguse naeratusega võtab ta mind vastu oma rohelusse uppunud imekauni Nõmme kodu väravas, endalgi maasikatega kleit seljas. Kuigi naised tavaliselt ei salli, kui keegi sarnase riidehilbuga ringi käib, on Mari kaubamärki kandvad ja sada protsenti Eesti käsitööna tehtud linased kleidid erandiks ning jõuavad päris paljude naiste ja laste riidekappi.
Seda mitte ainult Eestis, vaid ka Stockholmis ja koguni fashionista’de paradiisis Londonis, räägib Marilin, märgi hing, looja ja turundaja ühes isikus. «See on ühe-inimese-äri, muidu ei tasuks ära,» ütleb ta.
Linase kõrval vaimustab noort disainerit materjalina ka toorsiid – ta kombineerib erinevaid värve, mängib fassongiga. Ühe valge kleidi on kaunistanud vanameister Evald Okas isiklikult.
Kuid tema kevadkollektsioonis leidub ka selle suve must-have lillelisi maksikleite, samuti kombinesoone – neist valge, mida Marilin demonstreerib, kogub šikkmodern-skaalal maksimumpunktid. Kollektsioon võib aga sündida ükskõik kus, kas või suusamaratonil.
«Öösel kell neli tõusin üles, hakkasin kirjutama-joonistama, ja suusatamisele ei mõelnudki,» meenutab Marilin muiates.
Kleidid juhuse tahtel
Päris kindlasti pole ta aga üks neist, kes juba maast madalast nukukleite sikerdama hakkas. Õde Kristiina tunnistab küll, et on temalt alati moenõu saanud, kuid kleitide modelleerimise, valmistamise ja müümise juurde jõudis majandusharidusega naine juhuse tahtel – kui abikaasaga juhtus raske mootorrattaõnnetus, tuli kolme lapse emal kodusest elust loobuda.
«Mu esimene mõte oligi, et kuidas ma oma lapsed üles kasvatan,» meenutab Marilin äri alustamist, kui praeguseks kolmene pesamuna Nata Linda alles beebi oli.
«Olin oma rätikleitidega tükk aega tegelenud, kui võtsin südame rindu ja astusin sisse vanalinna Eesti Käsitöö Majja, et uurida, kas huvi selliste kleitide vastu võiks olla. Liina Veskimägi julgustas mind seal, et huvi on päris kindlasti.» Rätikleitidega, mille tunneb ära sõlmes varrukatest, koguski Marilin kohe tublisti tuntust.
Tänaseks on tervisemured minevik, Mari kleite müüb nii autor ise kui ka edasimüüjad, valminud ja omaniku leidnud on esimene päris oma kevadkollektsioon ja tehtud esimene näitus. Mari kleite kannab ka presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes kinkinud selle Soome presidendiproualegi.
«Muidugi oli esileedi riietamine üks suur unistus,» meenutab Marilin. «Mäletan, kuidas vaatasime paari aasta eest vabariigi aastapäeva vastuvõttu ja ütlesin sõbrannale: kui tore oleks kunagi talle kleiti teha! Üldiselt on nii, et mida välja ütled, see kipub tõeks minema.»