Iga neljas Eesti laps on internetis külastanud nõuandelehekülgi, kuidas saada hästi kõhnaks.
Lapsed uurivad netist kõhnumisnõuandeid ja narkokogemusi
11. juuli 2012, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22 protsenti 11-16-aastaseid Eesti lapsi on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
See näitaja on meil kaks korda suurem Euroopa keskmisest, selgub täna avalikustatud 25 Euroopa riigi laste internetikasutust käsitlevast uuringust EU Kids Online, milles küsitleti 25 Euroopa riigis rohkem kui 25 000 internetikasutajat vanuses 9-16-aastat. Eestis olid küsitletavateks tuhat last ja lapsevanemat.
Eesti lapsed külastavad keskmisest tublisti rohkem ka narkootikumide tarvitamiskogemusi vahendavaid netikülgi (16 %). 8 protsenti lastest on vaadanud internetis veebilehti, kus leidub infot erinevate enesetapuviiside kohta. Ka see näitaja on meil Euroopa keskmisest kõrgem.
Vanemad on muretud
Üle Euroopa valutavad lapsevanemad kõige rohkem südant selle pärast, kuidas lapsel koolis läheb, et nad viga ei saaks, ei satuks teiste laste kiusu ega kuriteo ohvriks.
Internetiga seotud mured on alles viiendal-kuuendal kohal. Kolmandik vanemaid möönab, et pelgab, et laps võib interneti vahendusel tutvuda kellegi võõraga. Sama palju vanemaid valutab südant, et laps ei näeks internetis midagi kohatut. Võimalus, et laps joob liiga palju või tarvitab narkootikume teeb muret neljandikule vanematest.
Eesti vanemad on laste internetikäitumise suhtes Euroopa keskmisest tublisti muretumad. Vaid 13 protsenti pelgab, et laps näeb internetis midagi kohatut. Iga kuues küsitletud Eesti vanem on mures, et laps võib interneti teel kohtuda kellegi võõraga.
Suhtlusvõrgustikes valetatakse vanuse kohta
Pilte või videoid alasti inimestest on netist näinud 14 protsenti küsitletud 11-16-aastastest eurooplastest. 8 protsenti on näinud pilte või videod seksivatest inimestest või suguelunditest. Ka selles osas on eestlased Euroopast ees, meie 11-16-aastastest lastest on netist alastipilte näinud 19 protsenti.
Eestis on üle 60 protsendi küsitletud lastest puutunud kokku vähemalt ühe internetiriskiga (näinud häiriva sisuga pilte, saanud vihkamissõnumeid või kohtunud netituttavaga päriselus ning olnud pärast sellest kogemusest häiritud).
Sotsiaalvõrgustikke kasutavatest Eesti lastest 29 protsenti omab avalikku profiili, millel leiduvale infole on kõigil võimalik vabalt ligi pääseda. 27 protsenti lastest näitab profiilil oma aadressi või telefoninumbrit, viiendik lapsi esineb profiilis vale vanusega.
Avalike profiilide kasutamise peapõhjus seisneb selles, et lapsed ei suuda orienteeruda suhtluskeskkondade sätetes. Raporti autorid märgivad, et lapsed ei pruugi teha vahet sõnal «avalik» ja sellel, et nende profiil on tegelikult siiski avatud vaid kitsale sõprade ringile, kelle jaoks need on tõepoolest avalikud. Sagedamini on avalikud profiilid poistel ja neil lastel, kellel vanemad on keelanud sotsiaalvõrgustikke kasutada.
Kuigi Facebooki, aga ka teiste sotsiaalvõrgustike reeglid ei luba 9-12-aastastel üldse profiili omada, on 56 protsenti Eesti lastest sotsiaalvõrgustikega liitunud.
Eesti riskid
Eesti liigitub raportis koos Bulgaaria, Tšehhi, Läti ja Rumeeniaga alarühma «uued kasutajad, uued riskid».
Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus, kes juhtis uuringut Eestis, ütles, et võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on just meie praegune lapsevanemate põlvkond saanud internetikogemuse mõnevõrra hiljem.
«Siiski oleks meie õige koht pigem rühmas «kõrgem kasutus, kõrgem risk»,» ütles ta. «Eesti paistab uuringus silma selle poolest, et lapsed kasutavad internetti ja suhtlusvõrgustikke rohkem ning puutuvad ka sagedamini kokku häiriva sisu ja ebameeldivate olukordadega.»
Uuring otsis ka vastust küsimusele, kui palju on lapsed püüdnud leida netis häirivat osas abi. Veebiteenustelt abi küsinud on 13 protsenti end häirituna tundnud lastest.
Siiski hoiatavad autorid, et tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik. Kõigist küsitletutest vaid iga kümnes tundis end seksuaalse sisuga piltide-sõnumite, küberkiusu või võõrastega kohtumise järel häirituna. Neist omakorda vaid 13 protsenti (umbes 300 last) püüdis häiriva tegevuse vastu netis abi otsida või sellest märku anda.