Geenialleel mõjutab naiste käitumist ning muudab nad isekamaks, tõestasid Jeruusalemma Heebrea ülikooli psühholoogid.
Kust tulevad halvad emad?
5. juuli 2012, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geeni AVPR1A alleeli RS3 seostatakse autismi tekkimisega – seda kandvad koolieelikud on egoistlikumad ja enesekesksemad. Geenivariant mõjutab ka täiskasvanute käitumist, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Ariel Knafo hindas 135 ema tegevust, kui nad suhtlesid mängu ajal oma 3,5-aastaste kaksikutega.
Kaksikute emad valiti katsesse seetõttu, et välistada laste enda geenide mõju. Vanema ja tema järeltulija geenid on 50 protsendi ulatuses samasugused.
RS3-alleeliga emad polnud laste juhendamises, selgitamises ning positiivse tagasiside andmises kuigi osavad. See alleel on inimeste hulgas üsna tavaline. Katsealustest emadest esines see 35 protsendil.
Laps, kel endal RS3-alleeli pole, võib mängu kogeda positiivsemana kui agressiivsemat iseloomu tekitava geenivariandiga laps.
«Osa vanemlikust käitumisest nagu tundlikkus ja toetuse pakkumine on vähemalt osaliselt pärilik,» selgitas Knafo.
Avastus kinnitab, et kõik naised polegi sündinud emad. Ilmselt on paljudel inimestel pärilike tegurite tõttu kergeid autistlikke jooni – olgu nendeks kehv suhtlemisoskus, vastuvõtlikkus stressile või enesekesksus.
Ei maksa karta, kui superema geenide asemel on rongaema alleel. Knafo kinnitusel leevendavad nii keskkonnategurid kui teised käitumist mõjutavad geenid negatiivse alleeli mõju.
Lastega suhtlemine on õpitav ning tihti piisab paremaks emaks saamiseks vaid soovist oma käitumist muuta. Teadlase sõnul võib geenivariant mõjutada ka isade käitumist.
Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society Biology Letters.