Veel pole kindlat vastust küsimusele, kas mobiiltelefonid põhjustavad vähki. Ent kas see, mida me ei tea, võib meile liiga teha, arutleb juulikuu Cosmopolitan.
Nutitelefonid – uue generatsiooni suitsetamine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal hetkel, kui Stina (24) astub linna popima baari uksest sisse, hakkab tema käekott vibreerima. Saabus sõnum sõbralt, kes jääb kohtingule hiljaks. Et ooteaega sisustada, helistab Stina oma poisile, saadab paar sõnumit ning tšekkab üle, mis Facebookis toimub.
Reisi ajas 50 aastat tagasi. On aasta 1962 ning Stina vanaema ootab kohvikus oma sõbrannat. Kuidas tema sisustab aega? Süütab loomulikult sigareti ja ootab. Tol ajal peeti suitsetamist lahedaks, ohutuks ning tervislikuks. Kõik jumaldasid tubakat – nii poliitikud, arstid kui ka kuulsused. Ei läinud aga kaua aega, kuni selgus, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki ning lugematult hulgal teisi terviseprobleeme.
Kas tänapäeval on suitsetamise välja vahetanud nutitelefonid, mis toimivad «relvana» võitluses igavusega? Kas oleme tõesti samas sõltuvuses sotsiaalvõrgustikest, nagu meie vanavanemad olid nikotiinist? Veelgi enam, kas see modernne sõltuvus võib osutuda tervisele samavõrd ohtlikuks?
Vähihirm
Eelmisel aastal tituleeris Maailma Terviseorganisatsioon mobiilidest kiirguva elektromagneetilise radiatsiooni «võimalikuks kantserogeeniks». Teisisõnu: mobiilidest kiirguvad nähtamatud lained võivad põhjustada vähki.
Neurokirurg Charles Teo ütleb, et see värske uudis peaks toimima äratuskellana: «On aina enam tõendeid, et ajukasvajate ning mobiiltelefonide vahel on seos.» Dr Teo kodumaal Austraalias on kasutusel üle 21 miljoni mobiili, mis tähendab väga palju elektromagneetilist kiirgust.
USA epidemioloog ja raamatu «Disconnect: The Truth About Mobile Phone Radiation, What the Industry has Done to Hide it, and How to Protect Your Family» autor Devra Davis on samuti mures.
«Kui me mõnekümne aasta eest võtsime sõna suitsetamise ohtlikkuse teemal, pidades arutelusid teadlaste ja tubakafirmade esindajatega, nõudsid skeptikud näha laipu. See polnud siis võimalik,» sõnab dr Davis. «Nüüd me teame, et ohumärkide ignoreerimine oli rumal.» Ta rõhutab, et ajukasvaja areng võib võtta aastakümneid, mis tähendab, et ettevaatlik tuleb olla juba nüüd.
Kas me peaks siis mobiilid ära viskama? «Ei saa välistada võimalust, et mobiilid põhjustavad ajuvähki. Siiski, kindlad tõendid puuduvad,» sõnab professor Bernard Stewart Austraalia Vähinõukogust.
Veelgi enam, eelmise aasta oktoobris avalikustatud uuringu tulemustes, kus vaatluse all oli 35 000 Taani mobiilikasutajat, ei avastatud ühtki juhust, mille puhul oleks kasvaja risk suurenenud.
Mis edasi?
Kas teoreetiliselt on võimalik, et mobiilid põhjustavad vähki? «Toetudes enda teadmistele, pean ütlema, et mobiilidest kiirguv mitteioonne radiatsioon ei saa rakke mõjutada,» ütleb professor Stewart. Vastukaaluks: ioonne radiatsioon, mis tuleb näiteks tuumapommist, röntgenist ning kiiritusravist, võib lõhkuda keemilisi sidemeid.
Eelnevast hoolimata on dr Teo endiselt murelik. «Minu isikliku arvamuse kohaselt eksisteerib ajukasvajate tekke ja mobiiltelefonide vahel teatud side. Kasvajate esinemissagedus on suurenenud neis ajupiirkondades, mille vastas rääkides telefoni hoitakse.»
Kui kasutad mobiili lapse hoidmise eesmärgil, mõtle järgmine kord järele, enne kui oma telefoni maimukesele mängimiseks annad – USA Rahvusliku Vähiinstituudi sõnul kuuluvad lapsed suuremasse riskigruppi kui täiskasvanud.
Hoolimata kõigest negatiivsest on meil nutitelefoni sõpradele ka hea uudis. Professor Stewart ütleb, et tehnika arenedes nõrgeneb mobiilidest pärinev kiirgus, mis omakorda vähendab meie haavatavust. «Mida rohkem sa suitsetad, seda enam suurendad kopsuvähki haigestumise riski. See põhimõte kehtib kõigi kantserogeenide kohta.»
Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon klassifitseeris mobiili võimalikuks kantserogeenide allikaks, ei tähenda see seda, et peaksid oma telefonist kohe loobuma. Suuremad riskiallikad on endiselt päike ja suitsetamine.
Oled ikka mures? «Kuigi järjepidavad tõendid veel puuduvad, siis turvalisuse huvides soovitan siiski vähendada elektromagneetilise kiirguse hulka oma elus,» ütleb dr Teo.
Ole kaitstud
Et suurendada oma turvalisust ning vähendada
elektromagneetilise kiirguse mõju, järgi neid nõuandeid.
• Kui vähegi võimalik, kasuta handsfree’d või kõlarifunktsiooni.
• Hoia telefon enamik ajast oma kehast 30 cm kaugusel. Ära maga mobiili kõrval.
• Saada helistamise asemel sõnumeid. Trüki need telefoni kehast 30 cm kaugusel hoides.
• Väldi mobiiliga rääkimist, kui levi on nõrk, kuna just siis kiirgab telefon enim
laineid, et võrku leida.
• Kui laps mobiiliga mängib, lülita sisse lennurežiim, nii ei otsi see võrku.