Töötut meest ei taheta, aga töötut naist?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naised ei taha kohtama minna töötu mehega. Aga kas mehed töötust naisest on huvitatud?

Töökaotus mõjub juba piisavalt traumeerivalt, kuid nüüd tegi kohtinguleht It's Just Lunch kindlaks, et 75 protsenti naistest ei läheks töötu mehega isegi ühele kohtingule mitte, vahendab YourTango

Kui päris täpne olla, siis 42 protsenti naistest kaaluks seda, kuid 33 protsenti keelduks kindlalt. 25 protsenti naistest oleks valmis töötu meesterahvaga kohtingule minema.

Uuringu korraldanud veebilehe esindaja Irene LaCota ütles: «Töötuna on meestel kindlasti raskem kohtingule minna kellegagi, keda nad eelnevalt ei tunne.» LaCota selgitas, et võrreldes teiste nende poolt korraldatud uuringutega, tundub töötus olevat üks vähestest teemadest, kus naiste vanamoelised tõekspidamised soorollidest kehtivad.

See võib tunduda pealiskaudne – justkui naisel oleks vaja jõukat meest, kes talle kingitusi teeks ja pidevalt välja viiks. Kuid tegelikult on olulisem see, et mees suudab töökohta hoida. See näitab, et ta on vastutustundlik, ambitsioonikas ja tal on eesmärgid.

Tänapäeval on tavaline, et inimene võib just olla töökoha kaotanud ja otsib uut, kuid isegi mitte kõige ideaalsema töö poole kohaga tegemine on seksikam, kui muretult ema ja isa rahakoti toel elamine.

Mehed on aga töötute naiste suhtes tunduvalt aktsepteerivamad. Peaaegu kaks kolmandikku meestest ütles, et nende jaoks poleks töötu naisega kohtama minemine probleemiks. Kõigest 8 protsenti meestest ütles, et ei läheks välja töötu naisega.

It's Just Lunch võttis uuringu kokku järgmiselt: «Töötus ei peaks inimest kohtingute maailmast diskvalifitseerima. Kohtingute turg pole nii karm kui tööturg, aga mõlema jaoks on oluline plaani omada – see määrab, kas saad sobiva tulemuse või jääd välja külma kätte.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles