Tänitamine mõjub suhtele hävitavalt

, uusajastu.eu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Psühhoteraapiat õppiv Natalja Tšerepanova kirjutab oma külalisartiklis portaalis sisekosmos.ee, et mehe kallal tänitamise ja õiendamise asemel tuleks oma emotsioone ohjata ning hinnata partneri positiivseid omadusi.

Teadaolevalt on meil, naistel kõrgem emotsionaalsus, kui meie kallitel meestel. Tahaksin väita, et kõrgem emotsionaalsus on antud meile selleks, et oleksime naiselikumad- suudaksime ja tahaksime väljendada oma tundeid, õrnust, hoolivust. Aga kõik emotsioonid ei ole alati soojad ja mõnusad.

Kõrgem emotsionaalsus tähendab ka seda, et võtame asju kiiresti südamesse, solvume, saame haiget ja vihastume. Kuidas see väljendub aga meie lähisuhetes?

Mis ma jälle valesti tegin? Miks talle kunagi midagi ei meeldi? Miks ta nii tihti solvub? Viriseb? Neid küsimusi esitavad mehed enda peas päris tihti. Esimese hooga on naistel kohe tagataskust võtta kümmekond vastuargumenti - aga ta ju… (mõtle siinkohal nüüd ise paar head põhjendust välja).

Seda tegin aastaid ka mina. Muudkui lahmisin vastuargumente ja päriselt arvasin, et kuidas mu armas kaaslane nüüd ei mõika oma «süüd». Lisaks kõigele olen ma ju naine, emotsionaalne olend, vene temperamendiga (ehk siis topeltemotsionaalsus garanteeritud) ning mul on ju õigus olla see, kes ma olen. Viie aastaga ei jõudnud ma niisuguste hoiakutega just väga kaugele - seda suhet enam ei eksisteeri.

Tuleta meelde esimesi kuid oma armsa kaaslasega. Sa olid täis ilusaid emotsioone, kõik oli nii hästi. Roosad prillid - nagu mõned ütlevad. Ja see on täiesti okei, need on alguses kõigil.

Nüüd, natukene hiljem, hakkasid mingitel hetkedel nägema asju, mis sulle võib-olla väga ei meeldi. Olgu, tundsid nendel hetkedel väikest kipitust südames, aga skandaali ometi ei korraldanud - tühine asi ja milleks lõhkuda seda imeilusat harmooniat, mida olite juba loonud?

Veel aeg edasi, neid pisiasju näed sa rohkem, suhtes ja kaaslases oled ka kindel ja ei viitsi enam oma negatiivseid emotsioone ohjata. Ja nüüd sa lahmid kõike välja, mis parasjagu pähe ja südamesse tuleb. Tänitad, solvud, vihastad, lõpuks saad haiget. Ja see koguneb, kuni järgmise korrani. Sa ei kontrolli enam ennast. Sa oled muutunud lihtsalt nii mugavaks. Sellest hetkest algab suhte allakäik.

Ma ei ütle, et sa peaksid enda sees hoidma kõike seda, mis sulle ei meeldi. Neid asju peabki välja ütlema! Aga küsimus on - mis viisil? Tänitamine ja virisemine üle päeva oma mehe kallal pisiasjade pärast on puhtalt negatiivsete emotsioonide väljalahmimine sellepärast, et sa ei viitsi sel hetkel korra peatuda, enda sisse vaadata ning hinnata - kas tasub oma toredat, armastavat meest sel viisil negatiivsusega üle kuhjata?

Sa ju ometigi oled teda kõikide teiste meeste seast välja valinud ja tal on kindlasti sületäis positiivseid omadusi. Miks sa keskendud siis üle päeva nendele pisikestele negatiivsetele asjadele? Lõhud teievahelist suurt armastust ja harmooniat? On see seda väärt?

Räägi asjadest, mis on väärt rääkimist, sõnadega, mitte emotsioonidega. Usun, et kui väärtustad oma suhet ja tundeid, siis õpid oma emotsioonidega toime tulema ka negatiivsetel hetkedel. Kindlasti kehtib see ka vastaspoolele. Suhte hoidmine harmoonilise ja õnnelikuna tähendabki vist seda, et igaüks teeb pidevalt iseendaga tööd - et rahu säiliks kahe armastaja vahel.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles