Triin Tuula: naistel peab olema võimalus valida keisrilõiget

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV ilmateadustaja Triin Tuula keisrilõikega sündinud poeg Johannes saab varsti üheksakuuseks.
ETV ilmateadustaja Triin Tuula keisrilõikega sündinud poeg Johannes saab varsti üheksakuuseks. Foto: Mihkel Maripuu

Kas naisel on õigus tuua soovi korral laps ilmale keisrilõikega?
 

ETV ilmateadustaja Triin Tuula tunnistab: ta ei hakanud enne emaks saamist planeerimagi, kui oli kindel, et keisrilõiget saab teha ka naise enda soovil.

«Ma olen alati teadnud, et ma ei ole valmis loomulikul teel sünnitama,» nendib Tuula. «Ma ei oska seda isegi seletada, miks ma seda nii väga kartsin. Ma ise olen ka keisrilõikega sündinud, ainult et minu ema pidi mind nädal aega sünnitama, enne kui avastati, et laps ikkagi ei tule. Võib-olla see hirm on tulnud neist juttudest.»

Tuula mõistab, et paljusid võib tema jutt ärritada, aga ta on nõus avalikult sellest rääkima, sest naistele antakse millegipärast mõista, et nende enda soovil keisrilõiget teha ei saa. «Saab küll. See ei ole Eestis keelatud, see on meie meditsiinis täiesti lubatud,» ütleb ta.

Tuula arvates peaks jääma iga naise enda otsustada, kuidas sünnitada. «Ma arvan, et keisrilõiget soovivaid naisi ei ole palju,» sõnab noor ema. «Aga on inimesi, kellele see võimalus on väga oluline ja kes muidu võib-olla loobuvadki laste planeerimisest.»

Tuula isiklik kogemus näitab, et Eestis on praegu vaid üks erahaigla valmis naiste soovidele vastu tulema. «Riiklik haigla ütles kohe – ei, ei, mitte mingil juhul. Te olete täiesti terve naine, tuleb paanikahoog, pole midagi, küll elate selle üle ja saate sünnitatud,» räägib Tuula.

Visiiti ühe Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja arsti juurde iseloomustab ta kui väga ebameeldivat kogemust. «Mulle öeldi väga julmalt, et meid ei huvita, te peate sünnitama,» meenutab Tuula. Arst ei pakkunud talle ka mingit nõustamist ega psühholoogi konsultatsiooni, mis oleks võinud

aidata hirmust üle saada. Seejuures oli ämmaemand äärmiselt meeldiv inimene ning sai naise murest aru.

Kuna Tallinnas asuv erahaigla Fertilitas seda operatsiooni samuti teha ei soovinud, pöördus Tuula Tartu Elite kliiniku poole. «Neil on selline teenus olemas ja ma ei pidanud neid paluma,» nendib ta. Kuu aega enne eeldatavat sünnitustähtaega tuli käia kliinikus lisaproove ja uuringuid tegemas ning umbes nädal enne sünnitust käis ta veel korra Tartus, et operatsiooniaeg kindlaks määrata.

Tuulal oli valida, kas sünnitada seljasüstiga või üldnarkoosiga. Tema otsustas üldnarkoosi kasuks. «Kell üheksa oli operatsioon, siis viidi laps isale,» räägib Tuula. «Mina magasin poolteist tundi ja kell 11 toodi laps minu juurde.»

Tuula kinnitusel ei olnud tal mingeid valusid ja juba samal päeval tõusis ta jalule. Haiglast ja selle personalist rääkides kasutab Tuula üksnes kiitvaid sõnu. «Ma olen täiesti kindel, et oma teise lapse saan ma ka seal,» nendib ta.

«Olen nõus, et loomulik probleemideta sünnitus on lapsele alati parim,» lisab Tuula. «Samuti mõistan neid naisi, kes soovivad hoopis kodus lapse ilmale tuua. Igal naisel peab olema võimalus valida.»

Tuula arvates võiksid ka riiklikud haiglad naistele, kes ei soovi ise sünnitada, vastu tulla ja neile keisrilõike teha. «Ma tean mitmeid naisi, kellele sünnitamine on olnud nii traumeeriv kogemus, et nad ei tahagi teist last saada,» põhjendab ta.

Seadus ei keela
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole keisrilõike tegemine naise enda soovil Eesti õigus­aktides reguleeritud. Haigekassast öeldi, et keisrilõige naise soovil keelatud ei ole. Kui see tehakse meditsiinilistel põhjustel, tasub operatsiooni eest haigekassa. Kui meditsiinilist näidustust keisrilõikeks pole, on patsiendil endal võimalus selle eest maksta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles