Riik otsustas pikendada lapse hooldusõiguse kohtuvälise määramise üleminekuaega kuni 2013. aasta 1. juulini.
Postimehe lugu viis seadusemuudatuseni
7. juuni 2012, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas selle aasta mai alguses, kuidas enne 2010. aastat sündinud laste vanematel on võimalik hooldusõiguse muudatusi vormistada maavalitsustes, kuid alates 1. juulist saab seda vaid kohtus. Toona ütles justiitsministeeriumi esindaja, et vajaduse korral on nad valmis vastavat seadusesätet ka muutma.
Teisipäeval riigikogus teisel lugemisel olnud perekonnaseaduse muudatusega hooldusõiguse määramise üleminekuaega pikendataksegi, teatas justiitsministeerium.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei sisaldanud enne 2010. aasta 1. juulit kehtinud perekonnaseadus hooldusõiguse mõistet ning selle mõiste seadusesse tekkimisega 2010. aasta keskel sai ühise hooldusõiguse ka see lapsevanem, kes tegelikult lapse elus aktiivselt ei osalenud.
«Kuna varem kehtinud seaduse kohaselt oli lapse ametlikuks hooldajaks inimene, kelle juures laps juba elas, siis tekitas 2010. aasta seadusemuudatus vajaduse see olukord määratleda ka kehtiva seaduse järgi. Tollal anti kaks aastat üleminekuaega, et hooldusõigust piiratud aja jooksul kohtuväliselt korrigeerida,» selgitas ta seadusemuudatust.
Kuna 2010. aastal seatud üleminekuaeg hakkab lõppema ning on veel piisavalt lapsevanemaid, kes ei ole saanud oma hooldusõigust ära määrata, otsustas riigikogu õiguskomisjon justiitsministeeriumi soovitusel ülemineku tähtaega pikendada kuni 2013. aasta 1. juulini.
Peale 2013. aasta 1. juulit peavad lapsevanemad lapse hooldusõiguse muutmiseks pöörduma kohtusse.