New Yorgi ülikooli psühholoog Heather Barry Kappesi sõnul mõjutavad unistused ja fantaasiad tihti plaanide tegemist.
Kas positiivselt mõtlemine on alati kasulik?
5. juuni 2012, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalias puhkamisest unistav inimene, kes teab, et ei saa lähiajal endale reisi lubada, mõtleb eelkõige mõnusale soojusele. Pikk ja väsitav lennureis kipub ununema, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Unistuste mõju uurimiseks palusid Kappes ja tema kaastööline Gabriele Oettingen vabatahtlikel katsealustel kujutleda detailselt kas elegantsete kõrge kontsaga kingade kandmist, aktsiaturul raha teenimist või puhkusele minekut.
Inimesi julgustati positiivselt mõtlema ja keskenduma sellele, kui tore oleks neid asju teha. Kontrollolukorras pidid inimesed kaaluma ka võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid. Katsealused kirjutasid mõlemal juhul oma mõtted üles.
Seejärel pakkusid teadlased osalejatele eri tüüpi teavet. Näiteks võisid nad internetist lugeda, kuidas mõjutab ülikõrgete kingade kandmine tervist. Samal ajal jälgiti, kui palju aega veedavad inimesed kasulike ja kahjulike mõjude kohta lugedes.
Samuti võisid katsealused lugeda väljamõeldud tagasidet erinevate reisisihtkohtade kohta. Ka siin pidasid katse korraldajad arvet, kas inimesed lugesid rohkem reisi soovitavaid või laitvaid kommentaare.
Selgus, et ideaalsest olukorrast unistamine pani inimesed keskenduma pigem positiivsele teabele. Ülitoredast reisist fantaseerinud lugesid turismiportaalist eelkõige kiitvaid hinnanguid.
Kappesi sõnul on tuleviku positiivsena nägemisel oma varjuküljed, mis ei lase alati õigeid otsuseid teha.
«Inimesed peaksid endale aru andma, et nende otsused võivad olla kallutatud isegi siis, kui infot koguda väga hoolikalt,» lisas uurija.
Uurimus ilmus ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin.