Tänapäevasele perekonnale panid aluse naised

FOTO: SCANPIX

Meie eellaste käitumine sarnanes šimpansitele: isased võitlesid paaritumisvõimaluste pärast ning lapsed olid emaste kasvatada. Miks muutusid inimese esivanemad monogaamseteks?

Suure tõenäosusega suunasid perekonna arengut naised, näitas Tennessee-Knoxville´i ülikooli matemaatiku mudel, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Evolutsiooniuurijad ei tea tänini täpselt, kuidas tekkis tänapäevane perekond –erinevate partneritega sigimine asendus pikaajaliste paarisuhetega, vähenes pidev isastevaheline konkurents ja hakati koos järglasi kasvatama.

Sergei Gavrilets testis matemaatiliste mudelite abil erinevaid võimalikke perekonna tekkimise teooriaid. Selgus, et suur osa nendest on bioloogiliselt ebamõistlikud.

Kõige sobivamaks osutus simulatsioon, kuhu uurija lisas olulise tegurina naiste valikuvõimaluse ja truuduse.

Mudeli kohaselt lubasid naised endaga sigima mehi, kes varustasid neid pidevalt toiduga ja olid sellistele kaaslastele truud.

Olukorra kasutasid ära madala staatusega mehed, kes alfaisastega konkureerides alla jäid.

Pideva võitlemise asemel said nad pakkuda naistele toitu, nood omakorda aga hakkasid just neid mehi eelistama.

Toidurikkus muutis emased viljakamaks ning paar sai rohkem lapsi.

Sel kombel hakkasid vahelduvate partnerite asemele tekkima paarisuhted.

Gavriletsi sõnul mängisid just naised olulist rolli monogaamia tekkimises, nende valikud kaalusid üles meeste pideva omavahelise konkurentsi.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.