Kolmikute emade kinnitusel vajavad mitmikute pered lisaks rahalisele abile kindlasti ka moraalset tuge ja nõustamist. Kuna riigi ja omavalitsuste poolt pole kolmikute peredele mingeid lisatoetusi ette nähtud, siis sõltub abi ja toetuse saamine inimeste vastutulelikkusest.
«Füüsiliselt läheb lihtsamaks, kui lapsed jalad alla saavad, aga majanduslikult läheb iga aastaga raskemaks,» rääkis Haide Antson, kelle kolmikutest pojad tänavu põhikooli lõpetavad. Ta lisas, et kindlasti on igal suurel perel majanduslikult keeruline toime tulla, aga kolmikute puhul pole vanemate õdede-vendade asju, mida saaks kasutada
«Üks asi on riided, teine asi laagrid ja trennid,» lisas ta. Sellistel puhkudel sõltub soodustuse saamine inimeste vastutulelikkusest. «Kunagi nende oma klassijuhtaja võitles väga selle eest, et äkki saab kolm kahe hinnaga,» tõi ta näite. Nende pere lapsed käivad Vanalinna hariduskolleegiumis ning kool on perele oma võimaluste piires soodustusi teinud nii õppemaksu kui ka huviringide eest tasumisel.
«Praegu oli klassiekskursioon ja loomulikult on siis firmal ükskõik, kas on ühe pere lapsed või mitte, ning soodustust ei tehta. Ahmid natukene õhku ja maksad kolmekordselt,» sõnas naine.
Eraldi toetusraha kolmikute jaoks
Aastate eest sai nende pere suvise laagri jaoks linnaosavalitsusest toetust, aga hiljem öeldi väga selgelt, et kui sissetulekud ei jää toimetulekupiiri alla, siis ei ole mõtet küsidagi.
Kolmikute ema arvates oleks ideaalne, kui omavalitsustel oleks eelarves raha, et mitmikute laagreid või trenne toetada. «See toetus ei peaks olema automaatne, aga et oleks võimalus seda taotleda, kui on vaja. Et lapsed ei jääks selletõttu võimalustest ilma, kuna neid on korraga kolm ilmale tulnud,» sõnas Antson.
Antsoni sõnul on ta aastate jooksul harjunud igalt poolt küsima, kas oleks võimalik kuidagi soodsamalt saada. Samas tunnistas ta, et kogu aeg lihtsalt ei jaksa käia palumas ja mõneti on see ka alandav tegevus.
Suurem vanemahüvitis
Ka nelja-aastaste kolmikute ema Eger Ninni kogemus näitab, et abi saamine sõltub inimeste vastutulelikkusest. Nii õnnestus nende perel naise sõnul tänu juhusele ja õnnele saada lastele aastaks tasuta mähkmed. «Pampers toetas 2007. aastal kolmikuid mähkmetega, aga meie lapsed sündisid 2008. aasta veebruaris. Kuna mees kirjutas väga toreda ja südamliku kirja, siis nad mõtlesid, et hea küll, teevad veel viimased kolmikud,» rääkis naine.
Lastega ujuma minnes aga tuli maksta vaid vanemal, lapsed pääsesid ujuma tasuta.
«Vanemahüvitis võiks olla mitmikute puhul suurem, et kui vanemad kasvatavad sama ajaga põhimõtteliselt üles kaks või kolm last, siis võiks ju selle eest ka vanemahüvitise näol natuke rohkem maksta,» arutles naine ja pakkus välja, et riik võiks kaksikute puhul maksta näiteks 1,5-kordset ja kolmikute puhul kahekordset vanemahüvitist.
«Loomulikult oleks tore, kui riik või omavalitsus organiseeriks spetsiaalse hoidja, kes vahel abis käib, lapsi hoiab ja suuremad tolmurullid kokku lükkab.»
Psühholoogiline nõustamine
Mõlemad emad kinnitavad, et kindlasti vajavad kolmikute vanemad hädasti ka psühholoogilist abi. «Vanemad vajavad moraalset tuge, kui saavad teada, et neil on korraga kolm last,» on psühholoogina töötav Haide Anston veendunud. «Enne pole sul ühtegi last ja siis äkki on kolm. Iseenda jaoks, paarisuhtele ei jää absoluutselt mingit aega. See on paras proovikivi,» tunnistas naine. Ta lisas, et kõik saavad hakkama. «Aga mille arvelt ja mis hinnaga?» küsis ta.
Eger Ninni arvates võiks nii kolmikute kui ka kaksikute vanemate jaoks olla eraldi perekool või nõustamine. «Kui Gordoni perekool tegi hiljuti hasartmängumaksu nõukogu rahadega odava meestele suunatud koolituse, siis ma mõtlesin, et miks nad ei võiks midagi sarnast teha ka mitmike ja paljulapseliste perede vanematele.»