Kirjutasime nädala alguses uuringust, mille kohaselt toimub ema ja tütre suhetes muutus, kui tütar saab 25-aastaseks. Selle vaimus küsisime naistelt, kui hästi nad oma emaga läbi saavad ning kas ema saab olla tütre parim sõbranna. Meiega rääkinud naised tõdesid, et suurim muutus suhetes toimus siis, kui nad said ise emaks.
29-aastane Liis arvas, et see ei ole väga hea, kui ema on oma täiskasvanud tütrega liiga lähedane. «Siis võib tekkida ka oht, et keegi teine enam sinna vahele ei mahu,» selgitas ta. «Nagunii mõjutab ema oma last väga palju, ema ja tütre vahele võiks veidi õhku ka jääda. Eriti ma kujutan ette, et see on halb naise mehele - naine oma emaga moodustab nagu ühisrinde ja tülide puhul ei näe end enam kõrvalt, puudub värskendav teine vaade, kui naine sõltub väga oma ema arvamusest. Parim sõbranna võiks ikka olla omavanune naine. Kas või õde, aga mitte ema.»
Liis rääkis, et teismelisena ei tundnud ta emaga suurt lähedust, kuid suur muutus toimus siis, kui ta sai ise emaks. «Hakkasin teda palju paremini mõistma. Silmad justkui avanesid,» lisas ta. «Enne ma hoidsin tema eest saladusi, aga pärast seda ei ole enam midagi sellist olnud.»
Ta tunnistas, et saab nüüd oma emaga väga hästi läbi, aga sõbrannaks teda ei pea. «Me anname teineteisele piisavalt vabadust, aga samas on alati võimalik helistada, olenemata kellaajast või põhjusest. Kuidagi on kujunenud nii, et vähemalt korra nädalas räägime me tund aega telefoni teel. Ja no kuskil korra kuus näeme näost-näkku. Mulle sobib nii.»
23-aastane Merili ütles, et tema suhted oma emaga pole olnud just suurepärased. «Olin sihuke vasturääkiv ja jonnakas laps, kes tundis, et teda ei armastata piisavalt ja seega käitusin vastikult,» tunnistas ta. «Olime pidevalt tülis.»
Merili sõnul on suhted emaga läinud tunduvalt paremaks nüüd, mil ta enam vanematekodus ei ela. «Kui ise emaks sain, muutusime veel lähedasemaks.»
Siiski tülitsevad nad Merili sõnul veel nüüdki, sest emale meeldib hirmsasti õpetada ja ta on ülihoolitsev. «Ma ei kannata seda. Tunnen end süüdi, et ma ei hinda teda ja tema armastust piisavalt. Võtan teda enesestmõistetavalt ja mul on väga häbi selle pärast,» tunnistas ta.
27-aastane Kaidi rääkis, et pärast oma lapse sündi sai ta alles aru, mida tegelikult tähendab oma last armastada ja tema pärast muretseda. Sellest ajast saati teeb ta oma sünnipäeval emale kingituse.
«Mina saan oma emaga ülihästi läbi, see on täiesti mõistetav. Ta oli nii noor, kui ma sündisin,» jutustas naine. «Isa hülgas meid.»
Ta tunnistas, et kui oli väike, siis oli tal palju «onusid». «Aga see on suva. Tänu nendele onudele on mul kas imelist vennaraasu. Kõik on suhtumise küsimus.»
Kaidi sõnul on ema talle alati rohkem sõbranna eest olnud. «Sain väiksena ainult üks kord laksu, muidu mäletan ma teda alati koguaeg naerusuise ning rõõmsameelsena. Ta pooldas vabakasvatust ning julgen väita, et minu puhul see toimis. Kuna miski ei olnud mulle keelatud, siis ei tekkinud mul huvigi pahandust teha.»
Kaidi sõnul on ema teda alati toetanud ning nad tülitsevad harva. «Paljud arvavad, et me oleme õed,» naeris ta.
23- aastane Kadri rääkis samuti, et muutus toimus ennekõike siis, kui ta sai ise emaks.
«Siis oli ema tuge rohkem vaja ning ühtlasi hakkasin ka temast paremini aru saama,» selgitas ta.
«Mul on vedanud emaga, kes ütleb küll mulle oma arvamuse, kui ma seda küsin, aga ei suru peale - ta laseb mul ise oma vead teha. Ja see on olnud kõige olulisem, sest minu iseloomuga teeksin muidu trotsist asju vastupidi. Aga praegu olen läbi kogemuse õppinud, et emal on enamasti õigus,» tunnistas ta.
Kadri sõnul on ta oma emaga väga lähedane , sest saab emaga kõigest rääkida. «Kindlasti jutustan temaga rohkem, kui teistega. Mul on üldse vähe sõbrannasid, pigem on kõik sõbrad meessoost, nii et ema täidab selle tühimiku, kes kuulab mu vadistamisi lastest ja muust tühjast-tähjast.»
Naine selgitas, et tema meelest saavad ema ja tütar olla ka parimad sõbrannad, aga selleks peab tütar olema täiskasvanud ja veidi elu kogenud - enne poleks see mõistlik.