Tehke järele või makske kinni: 90ndatel populaarsust nautinud lauljatar Nancy on pärast 15-aastast pausi edetabelites tagasi, ja täiesti uue lauluga!
Nancy on edetabelites tagasi
12. mai 2012, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nancy (47) ajab arvatavasti iga teise omaealise naise kadedusest roheliseks, sest nii hea välja näha on lausa kunst. Kadestamisväärne jume, nooruslik hoiak ja mitte ühtki liigset kilogrammi! Ning täpselt seesama silmist kiirgav salapära nagu siis, kui teda 1994. aasta lõpul laiemale avalikkusele kodumaise popsensatsioonina esitleti.
Nancy oli toona juba mõnda aega Eesti ja Rootsi vahet seilavatel laevadel Mainori tantsutrupi etteastete vahepeal, Viru varietees või Gloria restoranis õhtu tähena lavale astunud.
Möödas oli esimene, üsna lühikeseks jäänud abielu, teinegi juba lõpusirgel, ning kui muusikust sõber Urmas Kahk pani ette, et ehk oleks aeg tantsumuusikas ilma teha, ei tõrkunud Nancy vastu.
Millegipärast oli selline soov juba ammu tema sees istunud – ehk avaldasid selleks alateadlikku mõju ka lauljannast ema Els või muusikust isa Lembit Himma, ehkki nemad otseselt tütre eluteed ei suunanud. «Millegipärast ma teadsin, et seda teen. Ainult seda ei teadnud, kuidas või kellega.»
Neiu Salapärane
Igatahes oli kogu Eesti meedia hotelli Sport kokku aetud ning kui tumedat verd Nancy oma esimese suurema hiti «Aeg peatub (kui sind vaid näen)» esitanud, ilmus järgmise päeva – esimest korda värvitrükis ilmunud – Õhtulehe esiküljel värske popstaari suur pilt.
Jana Hallas oli stilistina pannud kümnesse, sest kaunitar, kelle pähe sätitud must nokkmüts kirjaga «Boy London», sööbis publiku mällu hetkega. «Millegipärast on tõesti just see müts inimestele eredalt meelde jäänud, ehkki kandsin seda vaid mõned korrad ja mingiks kaubamärgiks see ei jäänud,» tõdeb Nancy praegugi muheldes.
«Aeg peatub (kui sind vaid näen)», «Hellalt hoia mind», «Pilgud ja nooled»... Edu oli ühtaegu nii üllatav kui ka hämmastav. «Mäletan, et tegime just tantsupoistega trenni, kui keegi ütles, et «Hellalt hoia mind» on edetabelites esimene. Kõigi lugude menu tuli mulle alati kuidagi ootamatult, kõik toimus peadpööritava kiirusega,» tunnistab Nancy. «Samas, läbikukkumisele ma kah ei mõelnud, sest tegin täpselt seda, mis mulle meeldis.»
Nancy toonane mänedžer Kahk kudus vastse staari ümber saladuseloori, kontrollides intervjuude ajal iga sõna, sest juba siis tundis seltskonnaajakirjandus huvi ka staari eraelu vastu. Tähe suu aga selle koha pealt vaikis. «Ega ma tegelikult tahtnudki rääkida, mind ei sunnitud selleks. Miks ma peaksin?» küsib ta nüüdki retooriliselt. «Lihtsalt oli selline tunne, et ma ei taha, ja kõik. Tunti ka huvi, kui vana ma olen, aga ega ma sellelegi vist vastanud.»
Hobune muutis elu
Kummaline, kuid 1996. aastal ilmunud esikalbum jäigi Nancy viimaseks ning meedia ja publiku kõrgendatud tähelepanu saatis teda vaid kolm aastat. «Ise mõtlesin, et jube tore oleks, kui see kõik kestaks kas või paar aastat ja eks siis vaatan edasi, mis saab.
Nautisin hetke. Kogu aeg oli huvitav – erinevad inimesed, uued kohad, kõik oli kuidagi uus ja teistmoodi. Väga tore aeg, lõbus oli,» ütleb ta. Tantsumuusikaartistina olid Nancy esinemispaikadeks peaasjalikult ööklubid ning lapsi, poega Mihklit ja tütar Anna-Liisat, hoidsid siis nende vanavanemad.
«Emal oli mu edu üle väga hea meel.
Ta elas sajaga kaasa. Mul on üldse fantastilised vanemad. Nad pole kunagi minu ja mu õe ellu sekkunud või torkinud, et tee nii, sest nii on ette nähtud või nii tehakse. Lasid meil endal mõelda ja kasvada.»
Äkitselt saabunud tuntusega käisid kaasas möödujate uudishimulikud pilgud ning kohustuslik esinemistejärgne autogrammijagamine. Nancy «esimese laine» viimaseks lauluks jäi duett «Millest sa elad ja hingad» ema Els Himmaga.
«Lõpp tuli täiesti loomulikult, sest minu raskuskese läks mujale,» peab Nancy silmas hobuseid. Nimelt sattus ta hipodroomil ratsavõistlustele, millel osalesid tuntud inimesed, ja endalegi ootamatult tekkis Nancyl ja tema toona nelja-aastase suksu Zäzi vahel kirjeldamatult soe kontakt.
Oli aasta 1997, mil ta sõbranna kutsel ühe sünnipäeva järelpeole sattus. Seal tuli hobuse-teema jälle jutuks ning üks peol viibinud meesterahvas lubas, et ostab hobuse Nancyle ära.
Sõnapidaja mees oli! Mis pühapäeval lubatud, see esmaspäeval tehtud. Lisaks toetas hobuse ülalpidamist tervelt kahe aasta vältel. «Olen Meelis Asile elu lõpuni tänulik. Ta muutis mu elus nii palju. Sest mis puudutab hobuseid, siis see on nagu muinasjutt!»
Praegu on Zäz, keda tegelikult hellitavalt Sussuks hüütakse, 19-aastane ning temaga treenib Nancy tütar Anna-Liisa.
Selle sajandi esimese kümnendi pühendaski Nancy hobustele. Tõsi, vahepeal oli mõtteid teinegi album teha, aga asi jäi soiku. Nüüdseks on aga plaaditäis laule salvestatud ning sinna kuuluv «Saab muusikaks siin minu laul» ehib praegu mitme raadiojaama edetabelit. Sellist edu poleks Nancy osanud uneski näha.
«Alles üks tuttav hädaldas, et saab 40-aastaseks ja mis nüüd küll saab,» tähendab 28-aastase poja ja 20-aastase tütre ema. «Mis see number loeb? Ma ei ole vanuse arvutamisest kunagi aru saanud. Minu meelest läheb aina paremaks! Kõik inimesed võiksid teha seda, mis meeldib. Igaühe elu peaks olema niivõrd huvitav, et polekski aega kedagi teist arvustada või nõustada.»