Nii kaua, kui meil on piltlikult roosad ja helesinised töökohad ja samalaadne haridusmaastik, on valikud nii naistele kui meestele eeskujudega ette määratud ja me ei jõua oma sisemise valikuni iseseisvalt, leiab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president Pille Ruul.
Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskus (ENUT) korraldas täna Nordic Hotel Forumis konverentsi, mis keskendus teemale «Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda».
Konverentsil välja toodud statistika põhjal on 40 protsenti Eesti keskastmejuhtidest naised, kuid sellest kõrgematel positsioonidel jääb naiste osakaal juhtivatel kohtadel tunduvalt väiksemaks.
Koha peal Naine24'le antud intervjuus ütles Pille Ruul, et tema arvates on loogiline, et tänase teema püstitamisel on just naisteorganisatsioonid aktiivsemad. «Sest nagu numbrid näitavad, siis meie potensiaal on kasutamata ja me ei tule selle pealegi, et öelda julgelt: valige mind!»
«Soovin, et tänasel teemal tekkiks avalik diskussioon,» ütles Ruul. Ta täpsustas, et ei mõtle selle all üksteise süüdistamist või naiste ja meeste vahel pingestatud vastasseisu tekitamist, vaid püüdlust leida ühiseid eesmärke, pidades seejuures silmas ka ühiseid puutepunkte.
«Me kõik tahame, et meie elu oleks tasakaalus nii isiklikul tasandil kui tööl ja see ongi teema, mida täna üheskoos arutame,» selgitas ta. Pille Ruuli sõnul tuleks üheskoos otsida neid kohti, kuidas koos (nii mehed kui naised) tasakaalustatud ühiskonna poole liikuda. «Aga muidugi eeldab see seda, et kõigepealt tuleb tasakaal enda sees leida,» märkis ta.
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president tõi Ameerika andekate laste kasvatusmeetodi abil näitena välja loovmõtlemise kasutegurid. «Loovmõtlemine tähendab seda, et maast madalast kasvatatakse lapsi aru saama põhjusest, teost ja tagajärjest.
«See on see, mis meil puudu on,» leidis ta. «Me kõik tahame, et meie järletulevad põlved saaksid oma eluga hakkama. Me tahame, et mehed ja naised tuleksid oma eluga toime. Seda pole ju palju tahetud?» arutles ta.
Ruul leiab, et tihtipeale on need eelarvamused, mis sunnivad inimesi oma valikuid tegema, mitte aga tegelik tahe. Ta arvab, et eelarvamused on ühiskond meile peale surunud ja me võiksime asju pisut laiemalt näha.
«Nii kaua, kui meil on piltlikult roosad ja helesinised töökohad ja samalaadne haridusmaastik, on valikud nii naistele kui meestele eeskujudega ette määratud ja me ei jõua oma sisemise valikuni iseseisvalt,» arvas ta.
Loovmõtlemise seisukohalt on nii mänguasjad kui lugemisnurgad olenemata soost lastele ühised ning selline kasvatusmeetod on üles ehitatud hoopis teisel põhimõttel. «Valikud ja otsused sünnivad sellest, mis mulle huvi pakub, mitte aga selle järgi, mis mulle roosade ja helesiniste eeskujudega määratud on,» selgitas ta.
Pille Ruul rõhutas, et oluline on see, et inimene jõuaks oma sisemise valikuni iseseisvalt - olgu ta siis tüdruk või poiss, mees või naine.
Ta leiab, et me tunneksime ennast palju kindlamini ja paremini, kui avaldaksime oma mõtteid nii, nagu nad on, ausalt. «Me kardame siiski seda praegu teha,» leidis ta.
Ruuli sõnul on oluline, et naised peavad suutma ennast ise hästi ära majandada.
«Me ei mõtle selle peale, kui meil on kõik hästi ja me toidame seda mõtet, et nii peakski kõik olema. Kuid kui mees kaob ükskord su kõrvalt, siis tuled sa pilvede pealt alla ja tuleb üksi hakkama saada,» märkis ta.
Inimesed peaksid olema teadlikud oma valikutes ja mõtlema ette, et kindlustada oma elu raskemateks päevadeks, lisas Ruul.
«Naine peab ennast ise väärtustama, mitte keegi teine ei saa seda teha,» rõhutas ta. «See ei ole enesekiitmine, vaid seda peab iga naine oma sisemuses tundma, et ma olengi tubli ja ma saangi väga hästi hakkama. Alles siis hakkavad teised ka sind märkama või väärtustama. Sa oled iseendaga tasakaalus ja saavutad selle, mida tahad,» selgitas ta.
«Me ei saa eeldada, et keegi teine väärtustaks naist, kui naine ise ei väärtsusta ennast,» ütles ta lõpetuseks.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaise Reet Laja näeb ideaalis, et tublisid naisi ja mehi hinnatakse tulevikus igas valdkonnas. «Tänaselt konverentsilt saadud mõtted ja eelnevalt kogutud materjalide ning Konkurentsivõime kava Eesti 2020 põhjal jätkub arutelu soolise võrdõigluslikkuse teemal majandusministeeriumis ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega,» märkis Reet Laja.