Eesti Muusikaauhinnad 2020

Miks kaob pikemaajalisel tarvitamisel valuvaigisti mõju?

FOTO: SCANPIX

Oopiumi ja selle sugulasi kasutatakse valu vastu pikka aega. Mõnikord on sellise valuvaigisti mõju üsna lühiajaline ja ravimi pikemal tarvitamisel sootuks kaob.

Närvirakud suudavad opioidide suhtes vastupanuvõime tekitada üsna ruttu, kuid selle põhjusi ei teata, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Nähtus pakub ravimiteadlastele suurt huvi, sest seda tüüpi valuvaigistid on väga levinud.

Nõrgad opioidid on näiteks kodeiin ja tramadool, tugevamaid – morfiini ning fentanüüli kasutatakse tõsiste ja krooniliste valude leevendamiseks.

Kanada Montreali ülikooli teadlane Graciela Pineyro uuris valuvaigisti mõju rakkude pinnal asuvatele retseptoritele. Need on keemilised struktuurid, mis puutuvad ravimiga kokku ja saavad neilt keemilise signaali, mida rakkudele edasi anda.

Signaalide edastamiseks peab retseptor kokku puutuma ravimimolekuli kindla piirkonnaga, mida nimetatakse ligandiks. Siiani uskusid biokeemikud, et ligand töötab nagu lüliti – paneb tööle kindla signaaliraja või hoopis blokeerib retseptori töö.

Kuid Pineyro sõnul on sama retseptori kaudu toimivate ravimite mõju kehale erinev, sest retseptorid suudavad signaale muuta.

Kui retseptorid on oma töö ära teinud, liiguvad need raku sisemusse. Rakk võib sellised puhkavad retseptorid hävitada, kuid mõnikord võetakse need uuesti kasutusse.

Pineyro tegi katseid kaht tüüpi opioidiretseptoriga ja leidis, et ligandid, mis soodustavad retseptorite taaskasutust, lubavad valuvaigistitel tõhusalt toimida ka pika ravikuuri ajal.

Uurija sõnul peaksidki ravimite arendajad keskenduma selliste molekulide uurimisele, sest nende abil saab toota pikaajalise mõjuga valuvaigisteid.

Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Neuroscience.
 

Tagasi üles