Näljaajal sünnib tüdrukuid rohkem

FOTO: SCANPIX

Hilisajaloo ühe suurima näljahäda analüüs näitas, et toidunappuse ajal hakkavad naised sünnitama rohkem tütreid.

New Yorgi linnaülikooli rahvastikuteadlane Shige Song analüüsis andmeid enam kui 300 000 hiinlanna kohta, kes olid sünnitanud aastatel 1929-1982, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Sellesse ajavahemikku jääb ka Suure Hüppe põhjustatud näljahäda, mille tulemusel suri miljoneid inimesi. Selle sotsiaalpoliitilise programmi mõte oli Hiina lühikese ajaga industrialiseerida, kuid sellega kaasnes riisitoodangu vähenemine.

Song leidis, et poiste osakaal sündide arvus oli oluliselt kahanema hakanud kõigest aasta pärast näljahäda algust. Kui 1960. aasta kevadel sündis 100 tüdruku kohta 109 poissi, siis 1963. aasta sügisel, umbes kaks aastat pärast näljahäda lõppu, ainult 104 poissi 100 tüdruku kohta. Näljahädale eelnenud tüdrukute ja poiste suhe sündide arvus taastus alles 1965. aasta suveks.

Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud analüüs toetab soolise suhte kohandumise hüpoteesi, mille järgi sunnib elukeskkond liike muutma oma järglaste sugu.

Alatoitunud ja kehva tervisega mehed saavad tavaliselt vähem järglasi kui samas seisus naised. Seega peavad naised hüpoteesi järgi näljahäda ajal populatsiooni säilitamiseks sünnitama vähem poisslapsi.

Loomade uurimine on selle hüpoteesi paikapidavust juba kinnitanud, kuid inimeste osas olid tõendid Songi sõnul varem puudulikud - Teise maailmasõja aegsete Leningradi ja Hollandi näljahädade uurimine on andnud vastakaid tulemusi.

Songi arvates suutis ta tuvastada Hiina näljahäda puhul selge tüdrukute osakaalu suurenemise seepärast, et siis oli toidupuudus tõsisem, kestis kauem (1958. aasta sügisest 1961. aasta lõpuni) ning puudutas varem uuritud näljahädadega võrreldes palju suuremat hulka inimesi – nälga suri enam kui 30 miljonit inimest. Seetõttu sai Song kasutada varasemate uuringutega võrreldes palju suuremat andmekogu.

Analüüsist selgus ka tüdrukute osakaalu suurenemise vallandumiseks kuluv aeg, mis on Songi sõnul vähemalt üks aasta.