Kas aju mäletab antidepressante?

FOTO: SCANPIX

Paljud depressiooni põdevad inimesed võtavad elu jooksul erinevaid antidepressante. Mõnikord on tõhusa ravimine leidmine keerukas, lisaks võib haigus korduda.

Kuidas erinevad ravikuurid üksteist mõjutavad, pole teada. Kuid antidepressandi tarvitamine võib muuta aju hilisemat reaktsiooni sarnastele ravimitele, näitas Los Angeleses asuva California ülikooli uurimus, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Aimee Hunter ja tema kaastöölised uurisid elektroentsefalogrammide abil ligi saja ravi saava depressioonihaige ajufunktsioone. Pooled katsealused said enda teadmata ravimi asemel ohutut platseebot, mis oli välimuselt täpselt samasugune kui antidepressanditabletid. Katse kestis kaks kuud.

Hunterit huvitasid prefrontaalses ajukoores toimuvad muutused. See piirkond aitab otsuseid teha, plaanida keerukaid käitumismustreid, teiste inimestega suhelda ning isiksuseomadustel avalduda. Kõige sellega on depressiivsed inimesed hädas.

Andmete analüüsimisel vaatles uurija eraldi neid patsiente, kes olid varem antidepressante võtnud ning neid, kelle masendust polnud kunagi varem ravitud.

Selgus, et depressiooniravimite tarvitamine vähendas prefrontaalse ajukoore aktiivsust kõikidel inimestel.
Hunteri sõnul ei pruugi ajuaktiivsuse vähenemisel tingimata olla negatiivset mõju, sest ka ülemäära toimekas ajukoor tekitab depressioonihaigetel probleeme.

Platseebo tarvitajatel puhul oli aga näha suur erinevus. Neil, keda polnud kunagi varem antidepressantidega ravitud, tekkis platseebo mõjul prefrontaalse ajukoore aktiivsuse suur tõus. Seevastu elu jooksul depressiooniravimeid tarvitanutel kahanes ajukoore aktiivsus. Mõju oli väga sarnane päris ravimi toimele, neid polnud ajuentsefalogrammi põhjal võimalik eristada

«Aju reaktsioon platseebole tundub sõltuvat sellest, kas närvisüsteem on varem kogenud depressiooniravimite mõju,» selgitas Hunter. «Kui inimene on varem ravimeid võtnud, siis reageerib aju ilma toimeta tabletile nii nagu oleks tegu tõelise ravimiga,» lisas ta.

Uurija sõnul sarnaneb nende poolt kirjeldatu klassikalise tingimisfenomeniga, kus ravim ise ja selle võtmisega seotud tegevused– näiteks arsti või õe ilmumine, tableti võtmiseks veeklaasi täitmine, võivad ajus esile kutsuda sarnase vastuse.

Nii võib eelnev ravi mõjutada käimasoleva ravikuuri edukust. Siiski on võimalikud ka teistsugused seletused. Edaspidiste uuringute käigus loodab Hunter selgeks teha, millised antidepressantidest tingitud ajumuutused viitavad haige paranemisele.

Uurimus ilmus ajakirjas European Neuropsychopharmacology.
 

Tagasi üles