Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Menopaus toob mäluhäireid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Illinoisi ülikooli uurimus näitas, et neljakümnendate eluaastate lõpus ilmnev mälu nõrgenemine ei teki mitte liigse töökoormuse tõttu, vaid on osa üleminekueaga kaasnevatest nähtustest.

Neuropsühholoog Miriam Weber uuris erinevate testide abil 40-60-aastaste naiste võimet õppida, uut infot säilitada ja seda töödelda. Lisaks täitsid kõik vabatahtlikud katsealused küsimustiku üleminekueaga seotud vaevuste – depressiooni, ärevuse, kuumahoogude ja unehäirete esinemise kohta, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Samuti mõõdeti kõikidel katseisikutel veres naissuguhormoonide taset.

Kehva mälu üle kaebavate naistel läks kehvasti testides, mis hindasid nende töömälu toimimist. See mäluliik aitab uut infot vastu võtta ning ühendab taju, tähelepanu ja mõtlemist. Argielus aitab töömälu hakkama saada näiteks poes arvutamisega või telefoninumbri meelde jätmisega.

Naised, kes kurtsid mälu nõrgenemise üle, olid ka ärevamad ning kannatasid depressiooni ja unehäirete all.

Weberi sõnul oli mäluhäirete peamiseks põhjuseks naiste vähenenud keskendumisvõime. Näiteks kurtsid nad raskusi tähelepanu koondamisel raskete tekstide lugemisel, pikaajalisel autojuhtimisel ja maksudeklaratsioonide koostamisel.

Uurija selgitas, et tavapäraselt ei seosta inimesed selliseid tegevusi mäluga.  Arvatakse, et kui vajalik ostunimekiri poodi minnes meeles seisab, on mäluga kõik korras. Selliste ülesannetega saavad üleminekueas naised enamasti hästi hakkama, seda näitasid ka Weberi testide tulemused.

Hormoonitasemete ja mälu vahel ei leidnud uurija mingit seost.

Mingeid mäluprobleeme kurdab kuni kaks kolmandikku üleminekueas naistest.

Menopaus on pikk periood, mille käigus toimub palju muutusi. Nendega kohanemiseks soovitas Weber proovida uut infot teadlikult üle korrata, et see paremini kinnistuks.

«Kui keegi midagi ütleb, korrake seda valjusti ja proovige see meelde jätta. Ühtlasi tasub endale andeks anda, kui mõned asjad ununevad. Kõik ei peagi meelde jääma,» soovitas psühholoog.

Tagasi üles