Pidevad haigused teevad elu väikelastega keeruliseks

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eakamad inimesed ei võta töölt vabu päevi põhjendusel, et on vaja haiget last põetada.
Eakamad inimesed ei võta töölt vabu päevi põhjendusel, et on vaja haiget last põetada. Foto: SCANPIX

Ikka on teada, et pisikesed lapsed on sagedasti haiged. Mõned palju rohkem kui teised. Väikelaste emad rääkisid Naine24’le sellest, kuidas nad laste pidevad haigestumised üle on elanud, millised on nende toitumisharjumused ning kuidas nad haigusi ennetada püüavad.

28-aastane Mirjam rääkis, et tema 3,5-aastane tütar on väga tihti haige ja mitu korda on ta haigustest jagu saanud alles haiglaravil. «Laps läks lasteaeda enne kaheseks saamist ja siis põdes ta ikka kõik need haigused ära, mis seal jagati. Olgem ausad - lasteaias on väga palju haigeid lapsi ja minu laps korjas kõik viirushaigused üles.»

Kui naine küsis lastevanemate koosolekul õpetaja käest, et miks käib kohal nii palju nohuseid ja köhivaid lapsi, siis reageerisid esiteks ründavalt lapsevanemad ning ka õpetaja ütles, et lastel on allergilised köhad ja nohu pärast kolmandat päeva ei nakka.

«Ise ravin oma lapse terveks kodus ja hoian veel nädala turgutamiseks ka kodus,» kinnitas Mirjam. «Kurb ongi tõsiasi, et laps on rohkem kodus kui aias. Ise ma tööl ei käi, aga käin koolis ja eks raske ole selline puudumine, aga mul on ka võimalus anda laps ämma hoolde.»

Kui laps on haige, siis üritab Mirjam teda ravida võimalikult looduslike ja koduste vahenditega ning ravimite poole pöördub viimases hädas. Haiguste ennetamiseks on ema last karastanud nõnda, et kui laps on pestud, siis loputab teda ka veidi jahedama veega. «Laps käib pidevalt väljas ja on mitu tundi jutti kohe, soojemate ilmadega on laps kogu aeg väljas,» ütles ta.

Britt on 27-aastane ema, kel on kaks tütart: kahe- ja kaheksaaastane. Ta rääkis, et juba esimese lapse lasteaia-ajast oli esimene aasta kõige hullem. «Kuigi vanem laps läks lasteaeda peaaegu 3-aastaselt, siis esimene aasta oligi kaks nädalat haige, kaks nädalat terve ja nii terve aasta,» nentis ta.

Naine meenutas, et veetis iga kuu kaks nädalat haiguslehel. «Tööandja oli loomulikult kuri ja teised töökaaslased ka häiritud, sest nemad pidid siis mind asendama.»

Järgmistel aastatel oli naise sõnul juba lihtsam ja viimased paar lasteaia-aastat ei olnud esimene laps kordagi haige. «Käis vapralt lasteaias ja tihtipeale oligi neid rühmas vaid paar last, kui olid viiruseperioodid. Ainuke sel ajal põetud haigus oli tuulerõuged.»

Nüüd läks Briti pisem tüdruk äsja 2-aastaseks saanuna väikeste rühmadega eralasteaeda, aga kahe kuu jooksul on ta kohal saanud käia ligi kümme päeva.«Olen näinud ka nohuseid lapsi rühmaruumis, aga see mind ei häiri, sest tegelikult on nii väikestel alatihti talveperioodil nina tatine ja kerge köha. Ise pole haiget last rühma viinud ja kui ikka palavik ja korralik köha, siis kindlasti kaks nädalat vähemalt kodus hoidnud või on teda hoidnud vanaema. Igatahes suuremast seltskonnast oleme sel ajal eemale hoidnud,» kinnitas ta.

Naine rääkis nõutult, et nüüd on lapsel järjest olnud nohu, köha, kõrvapõletik ning kõhuviirus, millega nad olid haiglas. «Vahepeal oli ehk kolm päeva, kus ta tundus terve. Nüüd on jälle kõrvapõletikus ja palavikus,» kurtis Britt.

Naine selgitas, et õnneks ei ole ta tööandjalt negatiivset suhtumist veel märganud, kuid ta tunneb ise end väga halvasti, kui peab jälle helistama või sõnumi saatma, et ei saa tööle tulla. «Õnneks on mul võimalus ka kodus mingil määral tööd ära teha ja olen haigete laste kõrvalt ikka teinud nii palju kui võimalik.»

Britt tunnistas, et praegune olukord on küll masendav, aga ta loodab, et kui see esimene lasteaia-aasta saab läbi, tuleb suvi ja lapse immuunsus tugevneb. «Ehk järgmine aasta on lihtsam.»

Ta selgitas, et toitumise koha pealt on nad nagu keskmine Eesti pere. «Me ei ole mingid mahetoitujad, aga ikka jälgin, et päris jama ka lastele sisse ei sööda. Palju määrab ju ka toidu hind,» nentis ta.

Britt valmistab kodus enamasti ise süüa. «Sööme palju juurvilju, samas vahest harva luban lastele ka rämpstoitu, aga iganädalaselt kindlasti mitte. Magusaga olen küll väga range. Võib öelda, et ma ei ostagi komme ja muud sellist suhkrurikast koju, sest seda saavad lapsed vanavanematelt piisavalt.»

Naine tõdes, et pidevate haiguste pärast ei olegi väiksem laps sel talvel palju õue saanud. «Vanem tüdruk käib küll iseseisvalt õues müttamas. Suvel ja soojemal ajal lasevad see-eest mõlemad hommikust õhtuni aias muru peal paljajalu ringi, suvel isegi sööme õues.»

29-aastase Liisa poeg on nüüd üle kolme aasta vana. Laps hakkas hoidja juures käima aasta tagasi ning kuna seal käis teisigi lapsi, ei olnud ta viiruste eest kaitstud. «Esimesel poolaastal oli mul laps ikka väga haige. Pidev köha, mis lõpuks läks kopsupõletikuks üle. See oli hullumaja. Hiljem olid vaid kergemad külmetused. Nüüd, kus ta on käinud lasteaias pea et kolmveerand aastat, on ta olnud kaks kuud täiesti terve.»

Naine selgitas, et alguses oli haige lapsega kodus ainult mees, sest tal oli see töö iseloomu tõttu lihtsam. Sellest aastast alates on aga naine vajadusel ise koju jäänud. «No ega talle (tööandjale- toim.) see ei meeldi, aga mis tal üle jääb – ise võttis väikese lapse ema tööle,» ütles ta.

Liisa selgitas, et püüab kodus teha mitmekülgset toitu. «Puu-ja juurviljad on meil koguaeg laual. Teen sellised puu- ja juurvilja vaagnad õhtuks lauale ja hommikuks on need otsas,» naeris ta. «Õues käime iga päev kas või jalutamas, kui muud sportliku ei tee.»

Naine rääkis, et esialgu tekitasid lapse pidevad haigused masendust. «Alguses oli selline jõuetu tunne, et tee mis tahad, aga laps on ikka kogu aeg haige. Apteegiarved olid meeletud, aga nüüd võtan asja vabamalt.»

28-aastase Merikese kolmeaastane poeg oli naise sõnul haige terve esimese eluaasta. «Igasugused viirused, rota, Norwalk, viiruslik bronhiit, viiruslik kopsupõletik
ja nii edasi. Iga kuu oli uus viirus,» rääkis ta.

«Alguses ei saanud arugi - miks või kust või kuidas? Aga meil töötab vanaema lasteaias, seega käivad ju terve lasteaia kõik rühmad tema juures. Ja ilmselt tõi ta lihtsalt kõik viirused, mis aias levisid, meile ise koju.»

Naine arvab, et seetõttu oligi laps lasteaias käima hakates enamasti terve, et beebieas sai nii palju viiruseid juba läbi põetud. «Sügisel oli mingi külmetus ja siis oli võrreldes teistega kuni kevadeni täitsa terve. Üks kõhuviirus vist oli.»

Naise sõnul imestasid ka lasteai õpetajad, et mis ta küll oma lapsega teeb, et see nii palju kohal käib, kui teised lapsed on aina haiged. «Samas sai ta eelmisel sügisel vitamiini üledoosi, sest sai kätte terve paki vitamiine ja sõi need ära, kui me issiga veel magasime. Võib-olla oli asi hoopis selles, et sai nii kõva vitamiinipaugu ja midagi ei hakanudki külge,» oletas Merike.

Naise sõnul nende rühma haigeid lapsi ei tooda ja õpetajad ütlevad kohe, kui märkavad, et lapsel tuleb nohu või köha. «Osa lapsi on siiani ikka väga tihti haiged olnud ja eelmisel aastal oli enamik neist pidevalt kodus. Üks ema kurtis, et said paar päeva kohal käia ja siis olid nädalaid kodus ja nii terve aasta läbi.»

Merike rääkis, et tööandja on tal väga mõistlik ja enamasti ei hakka ta paari päeva puudutud päeva pärast isegi haiguslehte võtma. «Teen kodust vaikselt tööd edasi ja saan palka ka. Aga eks endal ole ikka halb tunne, kui laps on tihti haige ja pean seetõttu temaga arstide vahet käima või haiguslehel olema. Õnneks olen terve aasta jooksul ainult üksikuid päevi pidanud kodune olema.»

Merikese peres toitutakse naise sõnul väga tervislikult. «Kommi, burgereid, šokolaadi ei söö.
Võimalikult palju sööme isekasvatatud ja puhast mahetoitu. Viinerid, sai ja muu kasutu menüüsse ei kuulu.»

Ka õues katsuvad nad käia võimalikult palju. «Ikka kord päevas. Nädala sees käib
siis lasteaias õues ning nädalavahetusel möllame oma hoovis.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles