Uuring: alkohol alaealise käes on sageli täiskasvanu otsuse tulemus
Lisatud ERR.ee video!

FOTO: SCANPIX

Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuring näitab, et üle poole täiskasvanutest ei ole takistanud alaealisele alkoholi müümist, kuigi põhimõtteliselt ollakse valmis sekkuma. Politsei näeb probleemi eelkõige hoiakutes, aga ka oskamatuses sellistes olukordades käituda.

Esmaspäeval alustas PPA kampaaniaga, mille eesmärk on koputada täiskasvanute südametunnistusele ja tuletada meelde, et alkohol rikub lapse tervist, aga ka rõhutada, et lapsele alkoholi võimaldamine on seaduserikkumine.

Korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialisti Pille Luiga sõnul saab alaealise soov tarbida alkoholi realiseeruda ainult selle tõttu, et leidub täiskasvanu, kes talle alkoholi kättesaadavaks teeb.

«Alkoholi tarbimine võib lõppeda väga kurbade tagajärgedega – laps võib sattuda tõsistesse probleemidesse või langeda ise kuriteo ohvriks. Näiteks võib tuua eelmise aasta politseistatistika, mille järgi ligi pooled alaealistest vägistamisohvritest on olnud alkoholijoobes.»

Politsei registreeris 2011. aastal kuni 17-aastaste alkoholi tarbimisi 9148 ja 2010. aastal 8035 korral. Suurenev rikkumiste arv näitab politsei hinnangul, et alaealised saavad alkoholi liiga kergelt kätte.

Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuring näitas, et 67 protsenti vastanutest, kes on viimase kahe aasta jooksul näinud alaealisele alkoholi müümist, ei teinud selle takistamiseks midagi.

Samas, küsimusele «Mida teeksite, kui näeksite pealt alaealisele alkoholi müümist?», pakkus enamik vastajatest välja mingi lahendusvariandi.

Näiteks 65 protsenti räägiks müüjaga, 13 protsenti räägiks alaealisega. Vastajatest 22 protsenti ütlesid, et nad ei teeks mitte midagi, sest see ei puuduta neid.

Juhtivspetsialist Pille Luiga sõnul näitavad uuringu tulemused paljude inimeste valmisolekut sekkumiseks, kuid reaalsetes situatsioonides jääb ilmselt puudu julgusest või oskustest.

«Tahamegi anda omalt poolt nõu, kuidas erinevaid olukordi hinnata ning millised on sekkumise võimalused,» ütles Pille Luiga.

Tema sõnul on peamine, et täiskasvanu otsustaks, et ta ise ei anna, ei paku ega osta alaealisele alkoholi.

Samuti ei tohiks kodus olev alkohol olla politsei hinnangul alaealistele kergesti kättesaadav.

«Kui nähakse pealt alaealisele alkoholi müümist, tuleks esimesena pöörduda müüja poole või juhtida sellele turvamehe tähelepanu, alles seejärel rääkida alaealisega,» tõi näiteid Pille Luiga.

Uuringu tulemustest nähtub, et kõige ükskõiksemalt suhtuvad alaealistele alkoholi ostmisesse 18-29-aastased meesterahvad. Küsitlus näitas, et selles vanuses noormeestel palutakse kõige sagedamini ka alkoholi osta.

Olukorra tõsidust arvestades pöörab politsei teemale järjest enam tähelepanu.

«Politsei teeb koostööd kaubandusettevõtete ja alkoholitootjatega, eesmärgiga karmistada kontrolli alkoholi müügi osas. Näiteks kui politsei tabab alkoholi tarbiva alaealise, siis püütakse kindlasti ka välja selgitada, kust ja kuidas laps alkoholi sai,» rääkis Pille Luiga.

Täiskasvanu poolt alaealisele alkoholi ostmise või müümise eest määras politsei 2011. aastal karistuse 257 ja 2010. aastal 194 juhul.

Teadvustamaks täiskasvanute rolli ja vastutust alaealistele alkoholi kättesaadavuse tõkestamisel käivitati esmaspäevast kampaania «Sekkumata jätmine tuleb ringiga tagasi».

Uuringu käigus küsitleti tänavu jaanuaris-veebruaris telefoni teel 1000 inimest, selle viis läbi uuringufirma Norstat, uuringutulemusi analüüsis kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola.
 

Tagasi üles