Riigikogu liige Mailis Reps märkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et ebavõrdsus ei valitse Eestis pelgalt meeste ja naiste vahel, vaid tööandjad ei ole paindlikud arvestama ka meestega, kes soovivad rohkem perega olla.
Näiteks boonuseid makstakse tema sõnul tihtipeale selle põhjal, kes on rohkem sõber, ehk siis kes käib saunaõhtutel ja nädalavahetusel töökaaslastega koos suusatamas. Nii jäävad paratamatult vabal ajal töökaaslastele oma peret eelistavad mehed suurematest boonustest ilma.
Samas tõi Reps välja, et ka suhtumine, et õpetajale võib maksta vähem kui autoremontijale, sest esiteks õpetajal on mees, ja teiseks, kui autoremontijale ei maksa, siis auto ei sõida, ei ole kahjuks kuhugi kadunud.
Nii Barbi Pilvre kui ka Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõdesid, et Eestis ei ole mitte vaid meeste ja naiste vaheline palgalõhe, vaid üldse suured palgalõhed - nii meeste endi seas kui ka regionaalselt ja rahvuste lõikes.
Ruul tõi näite, et kui eesti meeste ja naiste palgaerinevus on 28 protsenti, siis vene rahvusest naise ja eesti mehe palgavahe on juba tervelt 55 protsenti.
Pilvre tõi samas välja, et lisaks traditsiooniliste naistealade kehvemini tasustamisele, töölepingute ja palgateema konfidentsiaalsusele ning naiste kehvemale läbirääkimiste pidamise oskusele on palgalõhes oma osa kindlasti ka suurel naispensionäride tööhõivel.
Teisisõnu on meil palju vanemaid naisi tööl väga madala palga eest - mehed on aga selles eas kas töövõimetud või surnud, tõdes Pilvre.
Riigikogu liige Marianne Mikko tõi palgalõhe vähendamise võimalustest rääkides välja, et üheks sammuks võiks olla avaliku sektori palkade läbipaistvaks muutmine koos lisatasudega: «Siis naine näeb ka seda, missugused boonused on olemas!»