Eesti Muusikaauhinnad 2020

Kõik vägistamisdroogi juhtumid politseisse ei jõua

Alkohol.

FOTO: SCANPIX

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul jõuab politseini vaid väike osa niinimetatud vägistamisdroogidega seotud juhtumitest. 

Kõplase sõnul on narkomaailmas levinud mitu erinevat vägistamisdroogi (date rape drug), üks levinumaid neist on niinimetatud korgijook ehk GHB.  

«Narkootikumi lisatakse kas siis ööklubides või erapidudel neidudele või ka noormeestele salaja joogi sisse, tihti seksuaalse ärakasutamise eesmärgil,» selgitas ta. «Uimastit on joogis pea võimatu tuvastada, sest sel puudub iseloomulik lõhn ja maitse. Joogi sisse poetatud aine muudab inimese uimaseks, tal puudub vastupanuvõime, keha lõtvub ning sageli kaasneb joogi manustamise järel mälukaotus.» Seega ei pruugi Kõplase sõnul ohvrile möödunud õhtust midagi meenuda.

«Pigem leiavad sellised juhtumid aset erapidudel, ent puutumata ei ole neist ka erinevad lõbustusasutused,» nentis ta.

Kõplase sõnul registreerib politsei sellelaadseid kuritegusid kolm-neli korda aastas, ent reaalselt on selliseid juhtumeid palju rohkem. «Paljud neist ei pruugi politseini jõuda mitmel põhjusel, olgu selleks siis kannatanu häbitunne või hirm. Siin aga tahaks kõigile südamele panna, et politsei tegeleb taoliste raskete kuritegudega nagu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisele kallutamine ning vägistamine äärmise tõsidusega,» rõhutas ta.

Narkokuritegude talituse juht soovitab kindlasti neil, kel on tekkinud kahtlus, et tema joogi sisse on poetatud keelatud ainet ning et teda on ära kasutatud, kas siis seksuaalselt või muul moel (näiteks on talt varastatud esemeid), anda sellest võimalikult ruttu politseile teada. Nii on suurem tõenäosus kurjategijale jälile saada.

«Olgugi, et ekspertiisiga on võimalik määrata erinevate narkootiliste või psühhotroopsete ainete sisaldust organismis, on tihtilugu probleem selles, et teatud aja möödudes nimetatud ained kaovad organismist,» tõdes Kõplas. Ta selgitas, et kui kannatanul on kahtlus, et teda uimastati ja ta pöördub politseisse mitu päeva hiljem, on praktiliselt võimatu tuvastada, kas ja millist ainet ohvri uimastamiseks kasutati.

«Politsei soovitab enda ohutuse tagamiseks olla tähelepanelik ja valvas. Kindlasti ei tasu oma jooki pidudel ja ööklubides jätta järelevalveta, veel enam ei maksa lasta võõrastel endale jooki osta,» hoiatas Kõplas.

Mees soovitas naistel peol käia usaldusväärsete kaalastega, et saaks üksteisel silma peal hoida. «Juhul, kui ühega peaks midagi juhtuma, saab teine aidata või abi kutsuda.»

Kõplas lisas, et uimastamise ning ärakasutamise ohvriks sattumise riski peaks oluliselt vähendama see, kui võõrastega suheldakse ettevaatlikult, joogiga ei liialdata ning sel hoitakse silm peal ja sõbrad on su asukohast teadlikud.
 

Tagasi üles