Querceto pikad veinid – ulukiliha kõrvale nagu loodud

Pilk Querceto kindluse keldrisse: pudelitele ladestunud sodi võib julgelt nimetada kultuurikihiks.

FOTO: Kalle Müller

Toscanasse Castello di Querceto veinimõisasse minnes ärge unustage kõrvatroppe kaasa võtmast! Pärast visiiti keldrisse ja väga maitsvat õhtueinet jääte suure tõenäosusega samasse öömajale, ja sel juhul võite olla absoluutselt kindel, et ärkate varahommikul nelja paiku paabulindude kriiskamise peale. Siis on teil neid troppe väga vaja, eriti kui lõpetasite veiniringi kohapeal tehtava elegantse, paljudest eri puitudest pisivaatides laagerdatud brändi L’Arzente del Castelloga...

Sead ründavad

«Ah need paabulinnud... Oh, ma ka ei salli neid. Ma arvan, et nad on supina palju paremad kui lindudena,» muigab Tallinna külastanud müügijuht ja mõisaomaniku François’ pere liige Marco Fizialetti. Sama isukas on ta aeg-ajalt istandusi hiilivate metssigade suhtes (kes tõepoolest maitsevad castello õhtusöögil suurepäraselt).

Aga miks ilutseb ühel veinimaja parematest veinidest sildil metssiga – Cignale? «Olime 1985. aastal just otsustanud teha oma uue istanduse saagist esimese veini, millel korjeajaks polnud veel nimegi. Korjepäeva hommikul aga selgus, et juba mitu päeva mõisa ümber tiirelnud metssead olid istandusse tunginud ja kõik marjad nahka pistnud. Polnud midagi teha – esimene saak sai pudelisse alles järgmisel aastal. No ja nimi oli meil siis olemas.»

Querceto metssead ongi edaspidi olnud korje alguse märgiks. Kui marjade magus lõhn ulukid istandusse meelitab, on aeg marjad ära korjata. Loomulikult tähendab see ka mitut magamata ööd majarahvale, kes, püssid selgas, öösiti istandustes passib ja mõisaköögile vajalikud varud mõne jultunuma sea abiga ära korraldab.

Köögi ja keldri vahel

Veini ostes peab ikka vaatama, mida tootja kodukandis süüakse, siis saab aimu, millega ise toidulaual arvestada. Querceto punaveinid on ulukiliha kõrvale nagu loodud. Täidlased, puuviljased, võimsa happe ja tanniiniga ja erinevalt paljudest Ameerika turgu sihtivatest chianti’dest mitte kuigi tammevaadised.

«Pingutame kõvasti selle nimel, et tammes laagerdumine veini liiga vanilliseks ei teeks,» kinnitab Marco. «Kõige tähtsam on, et vein toiduga kokku sobiks. Ei ole olemas veini «mediteerimiseks», nagu ameeriklased räägivad. Ma ei taha isegi ette kujutada, mida nad mediteerimise all silmas peavad, sest veini juurde peab alati süüa saama.»

Aeg teeb oma töö

Roomlaste antiikse sõja- ja kaubatee äärde keskaegse kindluse müüridele 16. sajandil rajatud Querceto aiad laiuvad 190 hektaril, sellest viinapuude all on 60. François’ perekond elab seal aastast 1897, ja esimene rahvusvaheline tippveiniauhind tuli juba 1911.

Veinimaja väärikas ajalugu on näha veinikeldris, mida külalistele lahkelt näidatakse. Keldris oleks rohkemgi ajalugu, kui sakslased poleks viimase sõja ajal mäe otsas olevasse kindlusesse oma tugipunkti loonud ja enne taganemist paari kuu jooksul keldrit tühjaks joonud. Üht-teist õnnestus siiski peita ja vanimate säilinud pudelite peal on plekist silt 1904.

Kas nii vana vein veel midagi väärt on? 1997. aastal, kui François’d tähistasid majapidamise 100. aastapäeva, avati maailma tippninade seltsis 16 eri aastakäigu veine, neist vanim nimetatud 1904. Kõigi hämmastuseks oli too Corte istanduse vein täies elujõus ja väga maitsev.

Nõnda siis võiks see tüüp, kes ostis endale kilpkonna, et teada saada, kas too ikka elab saja-aastaseks, varuda ka paar Querceto veini, et proovida, kuidas need sajandi möödudes maitsevad.

Tasub proovida!

Querceto lihtsamad veinid maksavad 8 euro ringis. Allolev on Querceto toodangu tipp ja nende küpsedes peitub kümnendi pärast veinikeldris hoopis suurem varandus. Pealegi... mõned peenemad hetked tasuks just koos heade sõpradega tekitada.

Castello di Querceto Chianti Classico Riserva DOCG 2008, 13,5%, 21,70 eurot

Tume ja rubiinpunane täidlane kuiv vein, mis lõhnab jõhvikaselt ja natuke tubaka ja pigi järele. Maitses on küpseid musti sõstraid, musti ploome, jõhvikaid, värskeid ürte ja veidi okaspuuvaiku (juhul kui olete näksinud männi- või kuusevõrseid). Pokaalis seistes muutub aina mahedamaks, kuid säilitab värskuse. Pikas üsna vürtsikas järelmaitses on mandlišokolaadi ja keelele jääb veidi tubakane tunne. Moodne hea aastakäigu chianti, mida võiks keldris säilitada veel 3–6 aastat.
Suurepärane veiseliharoogade, ulukite või rikkaliku (tomati)kastmega pastaroogade juurde. Proovige Pecorino juustuga.


Il Picchio Chianti Classico Riserva DOCG 2008, 13,5%, 30 eurot

Sügavpunane ja selge kuiv  vein, mida tehakse aastas vaid 10 000 pudelit. Tumedates toonides marjastest aroomidest eristuvad suitsune kuivatatud ploom, mustad murelid ja veidi puukoort. Avanedes lisandub aroomi nahka ja Toscana veinidele iseloomulikke rohelisi ürte. Maitse on tasakaalus ja meeldivalt vaoshoitud tanniiniga, mineraalselt tolmune. Lõpuks jääb keelele marjakoogi vanilline maitse.

Hästi aeglaselt ahjus hautatud veiseliha oleks hea mõte. Aedviljadega päälegi.

Cignale IGT (Cabernet Sauvignon 90%, Merlot 10%) 2006, 13,5%,
51 eurot

Äärmiselt tume ja puhas rubiinpunane kuiv vein, mille kompleksne aroom on sama palju puuviljane kui animaalne. Avaneb väga aeglaselt. Head paksu ja magusat likööri meenutavas lõhnas on kõvasti šokolaadi ja trühvleid. Maitse: väga tugeva tanniini varjus on metsamarju, magusaid mureleid ja mandleid. Palju kakaod. Pikk tugev kaneelišokolaadine järelmaitse on sigariselt mõrkjas.

Kes täit mõnu tahab, peaks laskma veinil kaks päeva karahvinis hingata. Veel targem oleks selle noore veini joomisega kümme aastat oodata.

Veinid on müügil Veinitoas Tallinnas
Rotermanni kvartalis.