João Lopes Marques: kiirkohtingu kiituseks

João Lopes Marques

FOTO: Erakogu

Vaid ülimalt pragmaatiline mõtlemine võib luua säärase suurepärase leiutise nagu kiirkohting. Üks juudiorganisatsioon sai sellega hakkama. Nimelt on kiirkohtingu kaubamärk patenteeritud ühe Iisraeli ortodoksse rabi nimele, kes tahtis juudi vallalised poisid-tüdrukud kokku viia.
 

Asjad lihtsalt juhtuma panna. Just! Ja seda kõike kiiremini kui tavaliselt. Just nii!

Olgu, tunnistan siinkohal, et enamikul inimestel on kiirkohtingu suhtes eelarvamused. Sellegipoolest on tegemist geniaalse meetodiga omale partner leida.

Vana kooli lantimistehnikad ei paku tööstusrevolutsioonijärgses ühiskonnas enam pinget, on liialt kulukad ning üldsegi ajast ja arust. Isegi üheöö-suhtlemine, mis on omaette kunst, võib osutuda tobedaks. Kõik janunevad millegi järele, püüavad seda janu kustutada, kuid frustratsioon jääb ikka.

Vajadus intiimse läheduse järele, meeletu iha või ülepulbitsev testosteroon on saamas pigem kultuuri kui füüsisega seotud ilminguteks. Neist on kujunenud vastuolulist sorti äng, millega enamik meist ei suuda vastamisi seista. Selle asemel veedetakse pool oma elust plekkpurki nõutult  mööda teed jalaga tagudes.

Just seetõttu mulle kiirkohtingu idee meeldibki. Nii lihtne, ometi toimiv. Ja kuigi ma pole seda ise kunagi harrastanud, soovitaksin kiirkohtingul osalemist oma parimatele sõpradele. Lubage mul põhjendada: psühholoogid on läbi aastakümnete leidnud tõendeid esmamulje olulisuse kohta. Otsustavuse kohta.

Esmamuljele ei anta teist võimalust.

Just sellest räägib Ameerika autor Malcolm Gladwell oma teoses «Blink» ehk «Silmapilk». Et säästa sind, mu hea lugeja, kogu raamatu lugemisest, võtan selle sisu ühe lausega kokku: miks veeta nädalaid, kuid või aastaid kellegagi kurameerides, kui juba esimene hetk võid meile öelda «jah, loomulikult», «hmm, võib-olla», «ma ei ole nii kindel» või «mitte iialgi»?

Elu on liiga lühike selleks, et aega asjatult tuulde lasta. Enamik inimesi on võimelised silmapilguga otsustama, kas armuleegil on võimalus lõkkele lüüa või mitte.

Ajal, mil sekstimine (inglise keeles sexting, mis on tuletatud sõnast texting, tlk), järjekordne anglitsism seksuaalse sisuga sõnumite saatmisele mobiiltelefonide vahel, teismeliste ning pervertide seas levib, arvan, et aeg on viia kiirkohting massidesse.

Unusta «Seksi ja linna» loodud karikatuur linlikust elustiilist. Minu elu enne püsisuhet on mulle selgeks teinud, et kosjasobitamine on hädavajalik. Võid vaid ette kujutada, kui palju häbelikke inimesi on vaikselt kannatamas lihtsalt seetõttu, et nad pole suutelised esimest sammu tegema.

Saladuskatte all öelduna: kui asjalood ei lähe järgmise paari aasta jooksul päris nii, nagu olen lootnud, panen püsti oma kiirkohtinguagentuuri. Iga eduka äri saladus on täiesti eriline lähenemine, ja mul on selle osas loomulikult ka oma nägemus.

Kõike ma külll ei paljasta, kuid muidugimõista peavad nad mõlemad jagama armastust punase veini vastu ning nende muusikamaitse peab ühtima:

ABBA?
Tanel Padar?
Bruce Springsteen?
Franz Shubert?
Björk?

Tõepoolest, ei leidu midagi, millele üks eelnevalt koostatud veebiküsitlus ei suudaks vastust anda. Kokkusobimise tõenäosus tuleb maksimumi lähedale viia, ning ebasobiva väljasõelumine käib sellega kaasas.

Tõtt-öelda šokeerib mind alati viis, millise külma loogikaga inimesed rahast rääkida tavatsevad. Aga mis saab sellest teisest — ja tõenäoliselt kõige olulisemast — energiast, mis maailmas asjad liikuma paneb? Armastusest, ma mõtlen? Pean siinkohal aus olema: vaid juudi äärmuslased said selle ära taibata.

Võtkem arvesse, et ka me hingeelul võivad olla oma kasud sees ning andkem kiirkohtingule võimalus. Südame intressid on madalad ning liiatigi veel kõigile seadusega lubatud. Või teisiti öeldes, kui soovite: halasta oma ainukesele maksale, ning, palun, palun, palun, säästa see mõttetu 12-eurone ööklubi sissepääs.

Klubisse mine hoopis järgmisel nädalal. Oma kiirkohtutud kallimaga.

*Valik João Lopes Marquesi varasemaid arvamuslugusid on koondatud kogumikesse «Minu ilus eksiil Eestis», «Minu väga ilus eksiil Eestis» ja vastilmunud «Eesti ilu välimääraja».

Tõlkinud Age Viira 

Tagasi üles