Maggie Gyllenhaal: vibraatori ja orgasmi teema paneb meid ikka veel punastama

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maggie Gyllenhaal
Maggie Gyllenhaal Foto: GPI

Juba järgmisel reedel, 24. veebruaril meie kinodesse jõudvas romantilises komöödias «Minu suur O» mängival Maggie Gyllenhaalil võimaldas tema roll teada saada, kuidas leiutati vibraator ning tutvuda lähemalt naiste seksuaalsuse teemaga.
 

«Minu arvates ei räägi inimesed sellest kuigi palju ning see paneb meid ikka veel punastama ja ennast ebamugavalt tundma,» ütles ta vibraatorite ja naiste orgasmi kohta.

Maggie Gyllenhaali võib küll kutsuda metsikuks!

Siin ka viis fakti, mida Maggie kohta laiem avalikkus ei tea:

  1. Kui Maggie poleks näitleja, siis sooviks ta olla esilaulja neljaliikmelises bändis. Kuigi ta tunneks natuke häbi, kuna ta enda arvates on näitlejad, kes ka laulavad, natuke tüütud.
  2. Samal ajal, kui ta omandas oma bakalaureusekraadi Columbia ülikoolis, õppis ta Uma Thurmani isa Robert Thurmani tundides religiooni.
  3. Maggie armastab riideid ja on šoppamisest sõltuvuses. Tema jaoks annab see võimaluse enda väljendamiseks.
  4. Maggie sai pärast raseda tegelaskuju mängimist filmis «World Trade Center» teada, et ta ongi rase. Ta ootas tütar Ramonat.
  5. Kõige esimese asjana arvestab Maggie Gyllenhaal rolliks valmistudes alati oma karakteri garderoobiga. Tema jaoks on tähtis tunnetada oma rolli hästi, seda ka riietuse kaudu.

Maggie Gyllenhaal sündis stsenaristist ema ja režissöörist isa perre ning tema saatus oli saada näitlejaks.

Koos oma noore venna Jake Gyllenhaaliga, kes on praegu üks Hollywoodi kuumemaid näitlejaid, alustasid nad oma isa filmides näitlemist.

Oma esimese tunnustuse sai Maggie toetava rolli eest 2001. aasta filmis «Donnie Darko», mis oli üks kolmest filmist, kus nad vennaga koos mängisid.

Kuid tema läbimurdefilmiks kujunes 2002. aasta sadomasohhistlik «Sekretär», mille eest sai ta kriitikutelt kiita ja Kuldse Gloobuse nominatsiooni.

Allikas: GPI
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles