«Vägivald ei ole okei!» ütleb siseminister Kristian Jaani kindlalt ja valjuhäälselt. Sama kinnitavad riigikogu liige Raimond Kaljulaid, prokurör Kaspar Urmas Oja ja ohvriabi juht Jako Salla. Vägivalla lõpetamisel on tähtis mitte ainult lahendada olukord, vaid tegeleda ennetusega ning pakkuda abi ka vägivallatsejale.

«90ndate lõpupoole, kui ma alustasin enda politseikarjääri patrullpolitseinikuna, oli õigusruum hoopis teistsugune,» meenutab minister Jaani. «Kui me saime väljakutse sündmusele, mille sisuks oli peretüli, ja politseinik kohale minnes vigastusi ei tuvastanud, sai ta ainult soovitada pöörduda tsiviilkohtusse.»

Nüüd on asjalood muutunud – lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine on alates 2015. aastast karistusseadustikus eraldi välja toodud kui kehalise väärkohtlemise raskem vorm. See tähendab, et selle eest on ette nähtud ka raskem karistus.

Lähisuhtevägivald on valdkond, millega tegeleb igapäevaselt Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaspar Urmas Oja. Oja ütleb, et ta näeb oma praktikas ka vägivallatsejaid, kes temani jõudes ütlevad otse: «Ma vajan abi, mul on oskusi puudu, palun aidake.» Ja väga palju on ka mehi, kes prokuröriga kohtudes ütlevad pigem: «Jah, ma tegin valesti, aga.» Ning agale järgnevad mitmed ettekäänded ja vabandused, mis vastutuse vägivallatseja õlult justkui minema peaksid veeretama. «On ka mehi, kes hakkavad rääkima oma lapsepõlvest, ütlevad, et nii on nad näinud ja nii ju asjad käivadki. See on hästi tavapärane,» tõdeb ta.

Riigikogu liige Raimond Kaljulaid usub, et ennetus ning turvalise lapsepõlve tagamine on vägivallavastase võitluse võti. «Ma usun, et see algab kodust,» rõhutab ta, viidates, kui palju näeb avalikes kohtades oma lastega kurjalt ja kärsitult suhtlevaid vanemaid. Sealt saabki ju kõik alguse. «Vägivaldset käitumist tuleb muuta võimalikult varakult. Kuid on muidugi inimesi, kes vajavad erilist abi.»

Vägivallast saab loobuda, nagu saab loobuda suitsetamisest

Ohvriabi juht Jako Salla usub, et vägivallast on võimalik loobuda samamoodi, nagu on võimalik loobuda suitsetamisest või alkoholist. «Me teame, et see võib olla päris raske. Selle taga on pikad harjumused, sotsiaalsed mõjurid, tähtis on ka sotsiaalne kontekst inimese ümber,» ütleb Salla, rõhutades, et seetõttu ongi väga tähtis ühiskonnana valjult välja öelda, et vägivald ei ole tolereeritud mitte üheski vormis. Ainult nii saab muutuda sotsiaalne kontekst. Kui kontekst muutub ja üha rohkem inimesi räägib vägivalla vastu, siis see mõjutab ka inimesi, kes vägivalda kasutavad.

Vasakult Jako Salla, Kaspar Urmas Oja ja Kristian Jaani. FOTO: Havas Estonia

«Vägivald ei ole okei ja vägivalda tuleb igal juhul ja alati hukka mõista. Aga tuleb kanda ka seda sõnumit, et vägivallast loobumine on võimalik,» paneb ohvriabi juht kõigile südamele. Salla nendib, et iga inimene ei suudagi oma eluajal seda muutust teha – võib proovida kordi ja kordi, aga see ei õnnestu. «Aga ei tohi lootust kaotada!» rõhutab Salla. «Vägivalda ei tohi kannatada, tuleb otsida abi oma lähedastelt, riigilt, omavalitsuselt... Kannatanu vaates ei pea keegi korduvalt üle elama, kuidas tekivad lubadused [muutuda], tekib tahe [vägivallast loobuda], ja siis neid murtakse.»

Jaani nõustub, et üksi ei ole võimalik vägivallatsejal surnud ringist välja tulla. «Tugisüsteeme, võrgustikke on vaja... Tahaks öelda, et lähedasi on vaja, aga lähedane on tihtipeale ohver. Aga vägivallatsejat ei saa ka üle parda visata, iga inimene peab saama abi.»

«Politsei on minuga kohtudes rõhutanud, et politsei ei saa lõpuni neid inimesi aidata. Selleks peab olema kohalikul omavalitsusel ressurss, spetsialistid, programmid ja teenused, millega neid peresid ja lapsi aidata,» lisab Raimond Kaljulaid. Kaljulaid jutustab ka, kuidas talle rääkis üks noorsooteemadega tegelev politseinik, et tegelikult võiks ta juba tänasel päeval nimeliselt öelda, milliste noorte inimeste puhul on äärmiselt tõenäoline, et nad panevad lähitulevikus toime vägivallateo. «Aga seda süsteemi, et minna neid tõhusalt aitama, Eestis sel määral, kui näiteks põhjamaades on, ei ole välja arendatud.»

Raimond Kaljulaid. FOTO: Havas Estonia

Kristian Jaani kinnitab, et vägivalla tõkestamisel ei saa tõesti olla politsei ja prokuratuur ainsaks muskliks – peab olema ühtselt töötav süsteem, ning tegelikult tänasel päeval on palju erinevaid asutusi, kus üheskoos probleemi lahendamisega töötatakse. «Meil on kokkulepped, kuhu viia vägivallatseja, kellele kehtestatakse korteris viibimise keeld,» räägib Jaani. «Päris nii ei saa ju olla, et ööbi tänaval ja 12 tunni pärast on ta kodus tagasi. Maapiirkondades on see asi tõepoolest keeruline,» tõdeb ta, kuid usub, et lahendused on võimalikud – tuleb läbi rääkida.

Vägivallast loobumine peab olema vägivallatseja enda vastutus

Jako Salla lisab, et valdaval enamikul – kannatanul, vägivallatsejal – on kohti, kuhu vajadusel minna, olgu selleks siis sõber, sugulane või lähituttav. «Olukorra muutus seisab selle taga, et kui politsei on tulnud ja tuvastanud vägivallatseja, inimese, kes on teinud teistele haiget, siis peaks olema palju suurem kindlustunne, et see inimene ärkab mõnda aega veel arestimajas. Sõnumi selgus: et kui sa enne seda, kui politsei tuleb, tegeled enda käitumise muutmisega ja vägivallast loobumisega, on sul võimalusi palju rohkem.»

Salla rõhutab, et kui juba on sekkunud politsei ja prokuratuur, peab olema vägivallatsejal selge, et edasi on tema elu tema enda vastutus, ja seejuures on tal võimalusi vähem. «On oluline, et vägivald lõppeb. Mitte nii, et kui politsei on olukorra lahendanud, siis pärast 12 või 24 tundi läheb elu samamoodi edasi,» kinnitab Salla.

«Karistamine ja menetlemine on tagajärg,» võtab Kristian Jaani kokku. «Küsimus on selles, kuidas ennetada? Kuidas teha nii, et neis asjades poleks retsidiivsust? Oluline on varajane märkamine, julgus tulla ja teavitada. Aga me teame, et seda, mida me näeme, see on vaid jäämäe tipp.»

Vägivallast loobujale on praegu loodud infotelefon 6606 077, kuhu abi saamiseks pöörduda. Kui sa oled vägivalla ohver, saad pöörduda ohvriabisse telefonil 116 006. Kui sinu või su lähedase elu ja turvalisus on ohus, helista häirekeskusesse telefonil 112.

Siseminister Kristian Jaani, Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaspar Urmas Oja, riigikogu liige Raimond Kaljulaid ja ohvriabi juht Jako Salla osalesid 25. novembril Sõnaväe kampaania raames toimunud vägivallaarutelul «Kas vägivallatseja väärib abi?». Arutelu saab järelvaadata SIIT ja Sõnaväe Facebookist.

Sõnaväe kampaaniat korraldavad MTÜ Eluliin ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Kampaaniat teostab Havas Estonia. Kampaaniat rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.