Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Miks tekib tööväsimus ja läbipõlemine? Psühholoog annab nõu, kuidas end hoida ja aidata!

FOTO: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» olid külas karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa ja oma teekonnast rääkiv muusik Sandra Vabarna. Jutustasime tööõnnest ja oma ettevõtmiste efektiivsusest. Miks ühel hetkel muutuvad töökohustused meile väsitavaks ja vastumeelseteks? Kuidas jõuda rahuloluni nii töörindel kui ka eraelus? Kuula ja loe järele!

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog, karjäärinõustaja, koolitaja ja konsultant, kes suunab oma kliente suurema õnne ning rahuloluni, eelkõige seda töörindel. Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime oma aja arukast kasutamisest ehk teisisõnu tegevuste efektiivsusest. 

«Efektiivsus tundub justkui veidi keerukavõitu sõnana...kuid kui see lahti lammutada, siis saad sõna «efekt». Lihtne - me otsime mõju! See on normaalne, et soovime, et meie tegemised oleksid mõjusad, et me saaksime nendega edukalt hakkama ja näeksime ka soovitud tulemust,» selgitas Tiina Saar-Veelmaa.

Mõnikord meile tundub, et me pole piisavalt rahul oma töö tegemise viisi ning ajakasutusega. Tihti hakkab see vastumeelsus meid väsitama. «See võib tuleneda sellest, et meie latt on lihtsalt liiga kõrgel. Tuleme ühiskonnast, kus kogu aeg pidi andma hagu. Lisaks mängivad olulist rolli ka kohusetunne ja suhtumine, et «koolis pidi ju ka kogu aeg viisi saama». Kui ma aga nüüd natukenegi vähem toimetan, siis tunnen end nõrga ja ebapiisavana,» rääkis koolitaja.

«Kuid tasub mõelda asjaolule, et väga tihti meile vaid tundub nii, et oleme ebapiisavad ja nõrgad, tegelikult see pole üldse nii. Olen uurinud, et miks inimesed ei saa tööl enam hakkama ja jäävad nii-öelda jänni. Võib juhtuda, et neil on tekkinud väärtuste konflikt. Näiteks, neile on mingi asi olulise tähtsusega, kuid neile pole seda võimaldatud. Või....neile tundub, et nad tegelevad nõmedate tööülesannetega. Kui inimesele koguaeg tundub, et «ma pean aga ma enam ei taha» - siis ühel hetkel enam ei jaksagi,» märkis ta.

«Tahtejõud on nagu lihas. Sa pead rakendama jõudu selleks, et tahta. Kui sa päevast päeva teed tööd sellise suhtumisega, siis sa lihtsalt väsid lõpuks ära ja tundub korraga, et enam ei saa mitte millegagi hakkama,» selgitas Saar-Veelmaa.

Uuringud näitavad, et inimesed ei lähe tööle enam vaid raha pärast. «See ei tähenda, et me üldse raha ei vajaks. Kuid kaasaegses töökultuuris näeme, raha on tasu meie loodud väärtuse eest. See peaks nagunii olema õiglane ja selle pärast me muretsema pea,» rääkis ta.

«Paljud soovivad tööle minna tähenduse pärast. Nad tahavad teha midagi, millest jääks jälg või nad tahavad oma tegevusega kellegi elu paremaks muuta. Samuti minnakse tööle ka seltskonna või arendavate ülesannete tõttu. See on normaalne, et tööle asumise motiivid on teistsugused kui lihtsalt palganumber, vastasel korral oleme juba natuke halvas seisus,» lisas Saar-Veelmaa.

Psühholoog märkis, et paljudel on probleemiks aja kasutamise küsimused. «See probleem on suur, ükskõik millise ettevõtte inimestega rääkida. Mulle tundub, et kõik tormavad, kuid ei tea täpselt, kuhu. Tekib küsimus, et mis suunas nad liiguvad ja mis asja nad üldse ajavad,» rääkis ta.

«Tasub mõelda, kas meil on aega ka iseenda jaoks. Võta aeg maha ja mõtle hetkeks, mis asja sa siin elus üldse ajad. Arutle veidi teemal, kes ma olen ja milline on minu teema ning eneseteostus. Kui läheme matkale, siis enam-vähem paneme ju suuna paika. Kui ma tean, kuhu teel olen, siis saan toimetada palju mõistlikumalt. Paljud meist killustavad või pihustavad oma aega ning hiljem on sees tühjuse tunne,» sõnas ta.

Saar-Veelmaa lisas, et kui elus on siht ja eesmärk paigas, siis oleks tarvis paika panna ka teatavad maamärgid. «Nende vahepeatuste järgi saab otsustada, millal kohale jõuan. Millegi alusel tuleb ju valideerida - mida ma teen ja mida mitte,» sõnas ta.

«Näiteks, oma töid mõõdan erinevate skaalade järgi. Esiteks, kas sel on mingi missioon, kas see on põnev ja kas ma õpin selle käigus midagi uut. Lisaks arutlen, kui ajamõistlik on antud ülesanne ja mida see mulle laias plaanis tagasi toob. Hea nipp on ka see, et ei tasu kuhjata liiga palju töid ühe päeva sisse. Siin on hea abimees ühe minuti to-do list. Jaga oma paber kolmeks. Märgi üles need asjad, mis põlevad ja mis vajavad kiiret reageerimist...seejärel need ülesanded, mida saab teha ka homme...ja viimastena märgi üles need, mis jäävad horisondi taha,» soovitas ta.

«Kui saad sellise to-do listi valmis, siis kõigepealt väheneb su stress! Sa kontrollid olukorda ja näed oma ülesandeid. Keera paber nii kokku, et sa näed ainult neid asju, mis vaja just täna ära teha. Me peaksime liikuma sinna, et meie elu oleks 8-8-8! Ehk siis, 8 tundi me magame, 8 tundi loome väärtust ja 8 tundi peaks jääma endale, perele ja hobidele,» lisas Saar-Veelmaa.

Raadio Elmar otse-stuudios oli samal ajal ka muusik Sandra Vabarna, kes tunnistas Saar-Veelmaa jutu järel, et ka tema on silmitsi seisnud suure aja kasutuse kriisiga. «Olin selline paar aastat tagasi - siblisin ringi ja võtsin vastu kõik pakutud tööd. Mul oli pidevalt tunne, et kui ma neid tööotsi ei tee, siis jään oma leivast ilma ja pole enam piisavalt tasemel,» rääkis ta.

«Kuus aastat oli mu hommikurutiin selline, et ärkasin üles, pesin hambad, tegin kohvi ning panin suitsu ette. Seejärel avasin arvuti ja hakkasin e-maile kirjutama. Nii oli õhtuni välja - tegin arvuti taga tööd, vahepeal käisin ka proovis ning andsin kontserte. Ma ei mõelnud, et kuhu ma tahan oma tegevusega jõuda või mis on kõige eesmärk,» sõnas Vabarna.

Vabarna lisas, et on võimalik teha päeva jooksul palju vähem, kui teha oma asju mõtestatult. Jaanuarist alustab põnev koolitus, mis kannab pealkirja «Asi on minus». Koolitus on mõeldud naistele ja iga kuu kannab erinevat teemat.

Kuula intervjuud SIIN.  

Tagasi üles
Back