Sõja-eelse Eesti esimestel aastatel olid hobusevargused riigis tõsiseks probleemiks. Teada oli suisa juhtumeid, kui varastatud hobuseid leiti pööningutelt! Et lokkava ja laastava kuriteoliigiga võidelda, võeti kasutusele palju erinevaid meetmeid, neist kõige tõhusamaks osutusid lõpuks hobusepassid ning loomulikult kriminaalpolitseinike tõhus töö. Kuid hobusevaraste hulgas oli ka neid, kes endale sel alal üleriigiliselt nime tegid. Üheks selliseks oli naine hüüdnimega Ratsa-Roosi.

Tellijale Tellijale

Johanna-Rosalie sündis 1.veebruaril 1890. aastal Virumaal Rägevere vallas kehva mõisatöölise Rüütli peres. Juba 23-aastasena sattus neiu esimest korda kohtupinki, sel korral pandi talle süüks vargusi. Talle mõistetigi aastane karistus.