Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tegijal juhtub nii mõndagi: eestlaste kõige suuremad hoidistamisapsakad

Tori Seltsimaja FOTO: Lilli Tölp

Eestlased on usinad hoidistajad, kuid tegijal juhtub nii mõndagi.

Hansapost uuris sotsiaalmeedias, milliste apsakatega on inimesed moosi keetmisel, mahla tegemisel, kurkide ja seente marineerimisel maha saanud.

Sool on suhkur ja vastupidi

Kõige klassikalisema apsakana ajavad Eesti inimesed omavahel sassi soola ja suhkru. Nii on moosi sisse saanud sool ja marinaadi sisse suhkur. Kui mõni hoidistaja on apsakale enne moosi purki panemist ka jälile jõudnud, siis teised on sellest alles märksa hiljem aru saanud, näiteks kargel talvehommikul pannkooke süües.

Uus ja huvitav maitse: puulusika-smuuti

Saumikserid ja blenderid on võimsad masinad. Ühe smuutimeistri sõnul sattus tal suvise smuuti tegemisel blenderisse puulusikas, mille lõiketerad ja mootor puruks jahvatasid. Hoidistaja sõnul maitses puude elujõust pakatav smuuti siiski väga hästi.

Hoidistamine võib lõppeda nii mahlase põranda kui lukuabiga

Üks udupea jättis mahla tegemisel sõstrad mahlaaurutiga pliidile, pistis vooliku pudelisse ja läks «korraks» teise tuppa. Kui mahlategu poole tunni pärast meelde tuli, oli köögipõrand mahlaga üle ujutatud. Teine pani aga kurgimarinaadi mõneks minutiks kuumutama ja läks siis naabrinaisele paariks minutiks külla. Uks läks snepperlukuga kinni ja taskus olid hoopis keldrivõtmed.

Teinekord on vaja lausa esmaabi

Hoidistamisel tehakse enesele ka viga. Ühel agaral hoidistajal kukkus talveks mõeldud juurviljasalati tegemisel tulikuum lillkapsaõisik käe peale. Kuum purk käes polnud võimalik seda kuidagi maha lükata ja nii tuli paar nädalat elada suure lillkapsaõisiku kujulise villiga käe peal.

Ka toidutööstuses juhtub apsakaid

Suurima apsakana meenutab üks toidutootjatest, kuidas kunagi 5 liitri Claro (mitmete toidutoodete pintseldamiseks vajalik geel) keetmisel lisati tarretisepulbri asemel vee sisse hoopis tärklist, mille tulemusel valmis hoopis 5 liitrit kisselli.

Magusa-soolased möginad

Hoidistamise hooaeg on kiire ning tihti tuleb samal ajal keeta nii magusat kui soolast. Nii juhtus ka ühel toredal Eesti meesterahval, kes keetis ühes potis pamplimoosi ning teises tomati-küüslaugu-mädarõikamöksi. Kaua aega ei möödunudki, kui kaks erinevat maitsed said eksikombel ühes suures potis kokku.

Klaas kliriseb ja kaaned lendavad

Palju köögiõnnetusi juhtub aga hoidistamiseks mõeldud anumatega. Küll on purgid liiga kuuma veega purunenud või kukkunud täiel kiirusel vastu põrandat. Sagedased on ka erinevad hügieeniprobleemid – hallitused ja käärimised – mille pärast on kogu suvine moosi- ja mahlategu aia taha läinud.

Tagasi üles
Back