28-aastane Elise: maailm ei vaja juurde ühte täiuslikku, vaid sadat ebatäiuslikku veganit (8)
3. august 2021, 18:05
/nginx/o/2021/08/03/13965047t1h410f.jpg)
Mina olen Elise, 28-aastane, elan Tallinna piiril mere ääres koos elukaaslase ja koeraga. Meile meeldib väga aktiivne eluviis, veedame palju aega looduses, käime jalutamas ja meres ujumas. Viimased neli aastat olen töötanud ühes Tallinna teatris reklaamijuhina, kuid selle kuuga lõpeb see tee minu jaoks ja liigun edasi juba täiesti teistes suundades.
Veganlus on mulle juba aastaid huvi pakkunud, kuid päris full veganiks pole hakanud. Minu jaoks tuli suurim teadlik toitumise muutus umbes pool aastat tagasi, kui vaatasin Netflixi «Seaspiracy» dokumentaalfilmi. Soovitan seda filmi kõigil vaadata, kuigi minu jaoks oli vaatamine päris raske, kuna pidin iga 10 minuti tagant pausile panema, et nutta…
Pärast selle filmi vaatamist otsustasin kohe, et kui on üks asi, mida mina üksikisikuna teha saan, siis see on liha- ja kalatoodete mitte ostmine. Nii lihtne see ongi. Ega ma ka enne seda suur lihasööja ei olnud, aga aeg-ajalt ikka sattus midagi ostukorvi.
Viimase poole aasta jooksul olen suuresti lähtunud ütlusest «maailm ei vaja juurde ühte täiuslikku veganit, vaid sadat ebatäiuslikku veganit». Mina olen siiamaani küll siis selles lauses asendanud vegani taimetoitlasega, aga nüüd väljakutsest «10 nädalat veganluseni» osavõttes üritan olla vähemalt kümme nädalat täiuslik vegan! Elukaaslane on ka selle viimase poole aasta jooksul olnud taimetoidu osas väga toetav ja on ise samuti oma liha tarbimist oluliselt vähendanud.
Esimene päev läks mul hästi. Kuna tegemist on mu viimase töönädalaga, siis sellel nädalal väga palju kokata ei jõua, seega pigem otsin veganvalikuid mida kiirelt saab kaasa haarata. Hommikuks sõin oma viimase aja lemmikhommikusöögi – riisigalett või ja juustuga. Seekord küll siis ilma või ja juustuta.
Lõunaks võtsin Tokumarust kaasa tofu ja avokaado riisikausi, kuhu oli ilusti ka kleeps vegan peale kleebitud, seega ei pidanud teenindajalt üle küsima. Üks asi, mis mul viimase poole aasta jooksul peaaegu täiusliku taimetoitlasena on väga meeldinud, on see, et kodus süüa tehes ja ka väljas süües on valikuid palju vähem, seega on väga kerge otsustada, mida tellida! Õhtul snäkkisin EatReal kinoakrõpse, mille pakile on samuti suurelt VEGAN kirjutatud.
Selle nädala eesmärgiks on mul endale selgeks teha, millised toiduained, mida taimetoitlased söövad, on veganluses keelatud. Lihast ja kalast ei ole mul üldse kahju täielikult loobuda, küll aga on siiamaani mul või ja juust olnud igapäevases kasutuses. Samuti pean vaatama, kuidas pakenditelt aru saada, kas tegemist on vegantootega või mitte, kui seal ei ole suurelt peale kirjutatud vegan. Igatahes ootan väga järgnevaid nädalaid, pööran kindlasti palju tähelepanu ka enesetundele ja tervisele, kuna loodetavasti saan veganlusega ka mõnele tervise probleemile lahenduse!
1. nädal selja taga
Esimene nädal on möödunud edukalt ilma tagasilangusteta! Nädala alguses uurisin Woltist veganvalikuid pakkuvaid restorane ja pean ütlema, et olen päris üllatunud suurest valikust! Eriti tore oli näha, et minu lähedal olev restoran – «huvitava» nimega MEAT Resto & Butchery – pakub näiteks vegan burgerit, mis on ka täpselt sama hinnaga nagu nende tavaline Black Anguse burger. Vegan sushisid tahaks ka proovida, kuna need sisaldavad igasuguseid huvitavaid asju, näiteks pähklikaste ja peedikaste, mida sushide seest pole varem leidnud.
Teisipäeval käisin lõuna ajal Reval Cafés, kus oli minu lõunavalik väga lihtsaks tehtud, kuna kogu menüüs pakuti ainult ühte vegan toitu. Selleks oli vegan poke bowl klaasnuudlite ja köögiviljadega. Võtsin juurde ka rohelise detox-smuuti. Lõuna ajal rääkisin ühele tuttavale oma väljakutsest ja ta oli väga positiivselt meelestatud, küll aga soovitas hoida silma peal, et endale toitainete puudusega liiga ei teeks.
See märkus pani mind mõtlema oma toitumisharjumustest üldiselt. Mul on olnud toiduga selline love-hate suhe, kus on pigem hate-pool peale jäänud. Mul on olnud aegu, kus ma ei söö peaaegu üldse midagi, on olnud aegu, kus ma söön väga täpselt toitumiskavade järgi, on olnud aegu, kus toitumine ja trenn on nii maksimaalselt esikohal elus, et muuks ei jäägi aega. Umbes kaks aastat tagasi sain aru, kui kurnav see kõik minu vaimsele tervisele on olnud ja otsustasin, et midagi peab muutuma. Esiteks andsin ära oma spordikella, mis enne dikteeris väga palju minu liikumist. Näiteks kui mõnes trennis ununes treeningrežiim peale panna, siis oli põhimõtteliselt minu jaoks see trenn maha visatud aeg, kuna see ju ei läinud rakenduses kirja?! Toidu koha pealt lubasin endale rohkem vabadust ja hakkasin kuulama oma keha.
Selle nädala üks suurim väljakutse oli esimest korda veganina poes käimine. Enamike asjade juures tuli mõelda ja pakendilt uurida, mis koostisained on. Kuna mul läks poes vähemalt topelt kauem kui tavaliselt, siis tahaksin siinkohal teha ka tootjatele ja poodidele üleskutse märkida tooted väikese sümboliga, mis tähistab veganitele sobivaid tooteid. See teeks, eriti alustavale veganile, elu palju lihtsamaks ja näeks ära ka ekslikult vegantooteks peetavad tooted nagu Oreo küpsised. Praguseks on mu kõige sagedasem Google’i otsing «Is ___ vegan?».
Proovisin Naturli veganpallidega tomatikastet, mida sõime spagettidega. Üllataval kombel ütles mu elukaaslane, et need olid paremad kui tavalised lihapallid ning ideaalse suurusega. Minu jaoks oli lihapallide konsistents natuke liiga tihke, aga muidu maitsesid hästi. Söömise kõrvale vaatasime ka vana-head «Supersize-me» dokki, et lihaisu ikka korralikult ära ajada.
Kolmapäeval proovisin otsida lõunasööki Lidost, aga jäin natuke hätta ning lõpuks sõin lihtsalt praekartuleid ja värsket salatit. Taimetoidu letis pakuti näiteks täidetud suvikõrvitsat, aga see oli kaetud mõnusa juustu hunnikuga. Õhtuks tegin ülimaitsvad burritod mustade ubade, avokaado, tomati ja seitaniga. Seitaniga olen tegelikult juba enne veganväljakutset kokku puutunud VegMachine’i laetud friikates ja ka ise kodus kokates.
Sellel nädalal leidsin omale ka uue lemmik hommikusöögi! Asendasin oma tavapärasel riisigaletil või ja juustu maapähklivõi, kiivi ja banaaniga. Suvilast korjasin ämbritäie tikreid, nendega veel vaatan mida tegema hakkan, ja esimestest õuntest tegin mõnusa mahla ning moosi.
Neljapäeval käisin lõuna ajal Lisanna kohvikus. See on meeletult hea koht, mida julgen soovitada kõikidele, ka mitteveganitele. Proovisin vegan suitsuvorsti ja veganjuustuga pannkooke ja päriselt ka, nii häid pannkooke pole ma enne söönud! Õhtul sõin guacamole’t nacho’dega.
Reedel oli mul viimane tööpäev, hommik algas mõnusa mango-vaarika-banaani smuutiga ja Alpro pudinguga. Pärast tööd pidin käppelt bussi peale jooksma ja jõudsin juba mõelda, et ei jõuagi lõunat süüa, aga siis tõid toredad töökaaslased mulle karbitäie koduseid vaarikaid ja mureleid, mida sai mõnusalt bussis nosida.
Nädalavahetuseks läksin Kullaaugu muusikafestivalile ja peale viimast tööpäeva oli pea nii laiali otsas, et ei osanud üldse mõelda, et see on nüüd see koht, kus peaks ise omale toitu ju kaasa võtma, sest ei tea, mida siin pakutakse. Esimese asjana, kui sisse astusin, oli pererahvas katnud mõnusa lõunalaua, kus pakuti pannkooke, hakkliha, kohupiimakooki ja igasugust muud head ja paremat. Aga ma ei murdunud ja võtsin värsket salatit ja hapukurki. Loomulikult sai kõhu täis ikka! Õhtuks oli paraku ainult üks toiduvalik, milleks oli lestakala keedukartulite ja kodujuustuga. Ja nüüd ma küll kahetsesin, et ei olnud enne poest läbi käinud, kuna kell oli juba palju. Aga mis siis ikka, mina sain kartulid ja elukaaslane sai kala.
Hommikul olin täiesti kindel, et nüüd tuleb kohe poelaks, aga võta näpust! Maja kõrvale oli ennast sisse seadnud mõnus väike autokohvik Vegemot, kus pakuti kikerherne «omletti» ja veganjuustuga grillvõikusid! Proovisime mõlemat valikut ja jällegi ei pidanud pettuma, maitse oli imeline ja kõhu sai ilusti täis. Õhtuks sain mõnusat kodust ühepajatoitu.
Nädala lõpetasime pärast festivali kiire ampsuga Veg Machine’ist. Paar kuud tagasi soovitasid ühed sõbrad proovida Veg Machine’i Beyond smäsh burgerit ja see reaalselt muutis mu elu: nii head burgerit polnud ma kunagi varem saanud! Seekord proovisime võikut nimega «juustune unistus», milles ei pidanud jälle pettuma. Õhtuks tegin Taimse Teisipäeva retsepti järgi kikerhernekarrit, mis oli ka megamaitsev ja mõnus lõpp sellele esimesele nädalale. Hästi tore on see, et sõbrad ja tuttavad elavad väljakutsele täiega kaasa, jagavad soovitusi ja küsivad, kuidas läheb!
Kui sinagi oled huvitatud veganlusest ja soovid selle maailmaga lähemalt tutvuda, siis liitu rahvusvahelise programmiga «10 Weeks to Vegan» ehk «10 nädalat veganluseni». Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja Vegan Oureachi koostöös on nüüd võimalik veganväljakutse vastu võtta ka eesti keeles. Selleks tuleb rippmenüüs valida Eesti verisoon.
Programmiga liitumine on kõigile tasuta ning iga nädal saavad osalejad e-kirja koos soovituste ja nõuannetega. Osalejad lisatakse ka Facebooki gruppi, kus nad saavad teiste kaasteelistega jagada oma rõõmuhetki ja muresid. Liitu programmiga SIIN.