Kas põdurana võib trenni teha?

Haigena treenimine võib enesetunnet parandada. Foto: SCANPIX

Tunned end kehvasti: köhid, nina on umbes, silmad kipitavad ja kurk on valus. Arvad, et võid haiguse endast välja treenida. Kas see on mõistlik?

Olgu sa algaja või kogenud sportlane, ikka on oluline teada, millal su keha vajab puhkust, vahendas bodychecklist.com. Mõnikord aga ei oska inimene ise õigesti hinnata, kas enesetunnet parandaks liikumine või puhkamine. Kui oled külmetunud või nakatunud viirushaigusesse, pead mõtlema, kuidas treening mõjutab su tervist, enesetunnet ning samuti sind ümbritsevate inimeste tervist.

Kas treenida või oodata?

Küsi endalt, kas pead tõesti praegu end tagant sundima. Kui keha võitleb viirusega, ei ole trennist tulenev kasu ja sooritus ilmselt sama, mis tavaliselt. Milleks siis vaevuda? Mõne treeningu vahele jätmine ei mõjuta oluliselt su üldist füüsilist võimekust ning puhkus võib mõjuda hästi nii sulle kui inimesele, kes on jõusaalis sinu kõrval.

Teinekord võib aga treening tõepoolest enesetunnet parandada. Näiteks võib trenn mõnikord selgitada umbset pead. Kui arvad, et liigutamine mõjuks hästi või sul on muid põhjuseid, miks ei taha kindlasti trennist loobuda, siis kontrolli esiteks oma sümptomeid.

Trenn on ilmselt ohutu, kui haiguse sümptomid asuvad kaelast kõrgemal. Näiteks on ohutud jooksev või kinnine nina, aevastamine, valus kurk. Siiski peab trenni tegema siis rahulikult. Kui 10 minuti jooksul on enesetunne parem, võid kiirust tõsta. Kui enesetunne on halvem, lõpeta.

Kui sümptomiteks on lihasesevalud, paukuv köha, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus või oksendamine, siis väldi kindlasti trenni. Parimal juhul võib nende sümptomitega trenni tehes olla tagajärgedeks veepuudus või nõrkus. Halvimal juhul võib sind tabada kuumarabandus või südamerike.

Parim on trenniga taas alustada, kui oled terve ja ka siis on mõistlik tavapärase koormuseni jõuda tasapisi.

Kui sinu füüsiline aktiivsus sõltub rühmatreeningust või kindlast treeningpartneriks, võid muretseda ka seepärast, et teised võivad sinu haiguse endale külge saada. Samuti on oht tervena teiste käest haigus hankida.

Tavaliste haiguste (nagu külmetus) puhul hoolitse hügieeni eest – pese sageli käsi ning köhi ja aevasta teistest eemal. Ära jaga teistega oma veepudelit või rätikut. Tugevamate viiruste korral aruta oma arstiga, millal võid taas kollektiivi naasta.

Treeningu jätkamisel haigena pead tuginema oma tervele mõistusele. Kuula oma keha ja mõtle ka teiste peale, et vältida tõsisemaid probleeme.