/nginx/o/2021/06/15/13847988t1heff8.jpg)
Raamat «Suurim neist on armastus» räägib Marimekko mõjuka naise imetlusväärsest elust. Saarijärvil asuvas tagasihoidlikus tares sünnib tüdruk, kes murrab oma energia ja tarmukusega laia maailma.
«Tere tulemast, olete tööle võetud, kuid ilma palgata»
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
15. juuni 2021, 09:15
/nginx/o/2021/04/02/13709419t1h8b8c.jpg)
16-aastaselt kolib Kirsti Paakkanen Helsingisse, kus saavad alguse tema õpingud ja aastakümneid kestnud karjäär. Esmalt asutab ta eduka reklaamiagentuuri Womena, kus töötavad vaid naised. Pärast agentuuri müümist ostab Kirsti majandusraskustes vaevleva Marimekko ja tema eestvedamisel puhkeb legendaarne Soome moemaja taas õitsele.
Raamatus räägib Kirsti avameelselt elu õnnehetkedest ja valusatest kaotustest ning kirjeldab oma kirevat teekonda Soome nimekaimate tippjuhtide hulka. Sõna saavad lähedased ja sõbrad, kel on olnud võimalus seda erakordset naist tunda. Karismaatilise äridaamina iidoli staatusesse tõusnud edukas ja stiilne maailmakodanik ei unusta hetkekski oma tagasihoidlikku päritolu. Tugeva ja visa visionäärina on Kirsti pannud südamed kiiremini põksuma ning olnud innustav eeskuju ja imetlusobjekt kõigile, kes temaga kohtunud.
Avaldame raamatust katkendi.
***
Mulle ei ole vaja palka maksta
Kristi läheb tööle Stockmanni importkangaste hankeosakonda. See töö ei meeldi talle eriti. Üks naisülemus annab talle juba viiendat korda teha sama töö.
«Kasuta oma ajusid!» prahvatab juhataja.
Kristi proovib taas ninatargalt vastata.
«Ei ole,» nähvab ta.
«Arene siis ometi!» vastab juhataja.
Seekord Kristit nipsakus ei aita. Osakonnas on tööl riigiametnike ja Rootsi vabamüürlaste abikaasad, kes Kristi meelest veedavad tööl olles aega vaid laiseldes ja küüsi lakkides ning käivad tööajast isegi juuksuris. Kristi on enda meelest palgakõrgendust väärt, kuid ei saa seda. Ärritunult torkab ta avalduste kasti julge ettepaneku osakonna ümberkorraldamise kohta. Paberit kasti pannes hakkab tal hirm: nüüd lastakse kindlasti lahti ja mis temast siis saab?
Pühapäevases ajalehes otsitakse uut töötajat 1958. aastal rajatud reklaambüroosse, mille nimi on Mainos Kunnas. Kristi võtab end kohe esmaspäeval järjekorda, kus enne teda on juba 53 tööotsijat. Tal ei ole mingisugust kogemust reklaamibüroos töötamisest, kuid midagi tuleb tal välja mõelda.
«Kui te mu tööle võtate ja ma saan näidata, milleks võimeline olen, siis ei ole mulle vaja alguses palka maksta,» lubab ta suures hädas.
«Peaasi, et saan sellest kohe teada,» lisab ta juurde.
Stockmannis ootab teda kutse personaliosakonnajuhataja juurde. Kristi võtab telefoni ja helistab kiirelt Mainos Kunnase büroosse.
«Tere tulemast, olete tööle võetud, kuid ilma palgata,» vastab intervjueerija.
Selle teadmisega marsib Kristi personaliosakonnajuhi kabinetti.
«Kas ma võin esmalt ise oma koha üles öelda? Minu karjäär nimelt vallandamist ei võimalda,» ütleb Kristi.
Ta isegi päris täpselt ei tea, mida selline võõrsõna nagu karjäär tähendab. On vaid kuulnud seda teiste suust ja aimab, et see on midagi muud kui küünte lakkimine. Juhataja on hämmeldunud.
«Heldene aeg. Kas te võiksite istuda?»
Juhata selgitab, et küsimus pole sugugi vallandamises. Kristi ettepanek on olnud huvipakkuv ja varem ära öeldud palgakõrgendusest võiks nüüd pikemalt kõnelda.
«Sellega on nüüd hiljaks jäädud,» ütleb Kristi. «Mul on us töökoht.»
Reklaamibüroos pole tal esmalt aimugi, mida teha tuleb ning ega talle esimesel tööpäeval mingeid tööülesandeid teha ei antagi. Nii hakkab Kristi tegema seda, mida ta kindlasti oskab ja mis on varemgi tulemuslik olnud: ta hakkab koristama. Kas siin kontoris on üldse kunagi koristatud? Lademeis vedelevad paberid ja ajalehed: virnadesse ja prügikasti! Tolmu on lambikuplitel ja kappidel nii, et ajab aevastama: tolmulapp tööle! Töötajad jälgivad murelikuna kontoris tiirlevat musta tornaadot ja hoiavad oma kavanditest kiivalt kinni: neid ei puutu! Just selles tulemis pesitseb suur loovus.
Nii karjäär kui ka loovus on Kristile ühtmoodi tundmatud sõnad. Ent need on midagi, mis on temas olnud lapsest saati. Selleks, et vaese pere laps maailmas läbi lööks, peab ta olema loov, isegi kui puudub oskus joonistada või maalida, kirjutada või pille mängida nii nagu õiged kunstnikud. Loovust on väga mitmesugust.
Kristi on mõistmas, et tema loovus on oskus kohelda inimesi, nendega suhelda, neid võimsal moel mõjutada ja enese poole võita.
Tal on tohutu usk oma võimetesse, ehkki nende avaldumiseks pole seni olnud muid võimalusi kui koristamine. Kui ta midagi tõeliselt tahab, siis ta selle ka saab.