Tänapäeva digiajastu pärsib noorte sotsiaalset arengut

FOTO: SCANPIX

Pidevalt erinevaid digitaalseid seadmeid samaaegselt kasutavad teismelised tüdrukud on sotsiaalses ja emotsionaalses arengus vähem edukad, vahendas Novaator värsket uuringut.

Sellise tõdemuseni jõudnud Stanfordi ülikooli teadlased leidsid ka, et erinevate seadmete korraga kasutamisest tingitud soovimatute kõrvalmõjude vastu aitab inimestega näost näkku suhtlemine. Nad uurisid ligi 3500 tüdrukut vanuses 8-12 aastat, küsides neilt elektroonilise meelelahutuse ning sotsiaalse lävimise ja emotsionaalsete suhete kohta. «Tulemused olid ärritavad, häirivad, hirmutavad,» märkis uuringut juhtinud Clifford Nass.

Ajakirjas Developmental Psychology avaldatud uuringus osalenud tütarlapsed pidid vastama, kui palju neil kulub aega videote (sh televisioon, YouTtube, filmid) vaatamisele, muusika kuulamisele, kodusele õppimisele, e-kirjadele, sotsiaalvõrgustikele, sõnumite saatmisele, videovestlusele ja telefoniga rääkimisele. Samuti küsiti tüdrukutelt, kui tihti on neil korraga käsil mitu tegevust.

Vastustest selgus, et mitme asjaga samaaegselt tegelemine, tundide kaupa videote vaatamine ning internetisuhtlus olid statistiliselt seotud rea negatiivsete kogemustega - sotsiaalse ebaedu tunnetamise, enda ebanormaalsena tundmise, lühema uneaja ning probleemsetest peredest sõprade suurema arvuga.

Uuringu autorite sõnul leidsid nad korrelatsiooni meediaharjumuste ning vähese sotsiaalse ja emotsionaalse võimekuse vahel, selge põhjus-tagajärg seose olemasolu vajab veel tõestamist. Tulemused on kurjakuulutavad, sest uuritud vanus on tüdrukute sotsiaalses ja emotsionaalses arengus pöördelise tähtsusega. Probleemi suurendab see, et lapsed muutuvad aktiivseteks meediatarbijateks üha nooremas eas.

Uuringus küsiti tütarlastelt samas ka inimestega näost näkku suhtlemisele kuluva aja kohta. Näost näkku suhtlemisele rohkema aja kulutamine seostus suurema sotsiaalse edu, enese normaalsena tundmise, pikema uneaja ning väiksema probleemsetest peredest sõprade arvuga.

Uuringu autori Roy Pea sõnul õpivad lapsed emotsioone tõlgendama teiste nägusid jälgides. «See nõuab pikka harjutamist ning seda on võimatu saavutada, kui õhtulauas vahivad kõik oma nutitelefoni,» lisas ta. Nass soovitab lastel seltskonnas viibides teistele rohkem otsa vaadata, neid tähelepanelikult kuulata ning nende emotsioone ära arvata. Korraga mitmest allikast tulevat meediavoogu jälgides ei pööra me tegelikult tähelepanu meid ümbritsevatele inimestele ning see muutub harjumuseks.

Nassi sõnul on üks teine Stanfordi ülikooli uuring näidanud, et internetisõprade pidevalt positiivsete postituste nägemine võib viia eksiarvamusele, et «kõik teised peale minu on õnnelikud». Uuring oli jätkuks üle-eelmise aasta eksperimendile, mis näitas, et erinevaid meediume samaaegselt kasutavad inimesed ei tee tegelikult kahte asja korraga ning selle üritamise hinnaks on hajunud keskendumisvõime.

Tagasi üles